et

usk

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 30.04.2026

Tähendused

1
kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, tõestamata või tõestamatu veendumus, täielik kindlustunne kellegi või millegi suhtes
Sarnase tähendusega
Rektsioon kellesse/millesse
Näited
  • Lapsepõlvest oli säilinud usk, et liigse naeru järel tuleb nutt.
  • Tal on suur usk tervendajatesse.
Naabersõnad
omadussõnaga
Sportlane sai võistlustelt uut usku.
Erilist usku tal õnnestumisse polnud.
nimisõnaga
Tegu on usu puudumisega oma tegevusse.
Värske uuring kinnitab, et eestlaste usk riigi kaitsevõimesse kasvab.
Lootus ja usk tulid tasapisi tagasi.
tegusõnaga
Kust tuleb usk, et muutus on võimalik?
Kontsert kinnitab usku laulupidude traditsiooni jätkumisele.
Kontsert kinnitab usku laulupidude traditsioonide jätkumisse.
Me elame usus, et ükskord saabub kevad.
Tegime seda usus, et ettevõtmine läheb hästi.
Tema optimism põhineb usul, et maailm areneb.
Naabersõnad
1.1
veendumus jumaliku vm üleloomuliku jõu olemasolus, samuti sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus ainsuses
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Usk Jumalasse.
  • Mehe usk oli tugev.
  • Olin jumalata, usuta, lootuseta.
Tüdruk on usku pöördunud.
Naabersõnad
nimisõnaga
Liturgiline punane värv kõneleb usu tunnistamisest.
Rahvas on öelnud lahti oma esivanemate usust.
Teadus ja usk on erinevad lähenemised maailmale.
Riik on paljude keelte ja uskude kogum.
tegusõnaga
Kohvi nad ei joo, sest usk ei luba.
Kontsert kinnitab usku laulupidude traditsioonide jätkumisse.
Kontsert kinnitab usku laulupidude traditsiooni jätkumisele.
Palvehetk kinnitab usku ning lootust.
Kuidas moslemid oma usus elavad?
Usku ei pea põhjendama, piisab usust endast.
1.2
mingile kultuurile, rahvale või sotsiaalsele rühmitusele omane usuline maailmakäsitus, usund
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Vanaema vahetas abielludes usku.
2
lootus

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 724299 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> erialaorganisatsioonid
usk
usk
Näited
  • Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
faith

Eesti-vene-eesti õigusterminoloogiabaas

ID 495141 Viimati muudetud 13.09.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
usk

Filosoofia terminibaas

ID 452149 Viimati muudetud 30.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
usk

Ida mõtteloo leksikon

ID 480118 Viimati muudetud 30.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
usk
  • budismis usaldus Buddha ja tema õpetuse vastu, mis on oluline eriti tee algastmetel
Hea teada
  • Samas on pime usk budismis taunitav ning seal rõhutatakse mõistmise olulisust ning vajadust kõike ise järele uurida ja kogeda. Ka Buddha ütleb, et tema väiteid ei tohi omaks võtta lihtsalt usu põhjal. Mõned mahajaana voolud, nagu puhta maa koolkond, tõstavad siiski esile sügava usu vajalikkust sansaarast vabanemisel.
usk

Ida mõtteloo leksikon

ID 480439 Viimati muudetud 30.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • konfutsianismi põhimõisteid, mis kuulub viie püsiva hulka
Hea teada
  • Usaldus on inimlik omadus, mis avaldub eelkõige suhetes sõprade ja positsioonilt enesega võrdsetega. Usaldus väljendub avameelses jutus, teiste usaldamises ja usus, et ka teised sind usaldavad, samuti usaldusväärsuses. Kirjamärk koosneb kahest osast: inimene ja jutt, väljendades ilmselt tähendust ‘teise inimese uskumine jutu põhjal’. Usaldus on sageli seotud ustavuse, headuse (hn shan) ja aupaklikkuse (hn jing) mõistetega. Hiina budismis on see sõna ka usu (skr śraddhā) vasteks.

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 592567 Viimati muudetud 26.04.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ajalugu
  • kindel veendumus jumalate ja teiste üleloomulike jõudude olemasolus ja nende eriline austamine

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 603929 Viimati muudetud 26.04.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ühiskonnaõpetus
  • terviklik uskumuste kogum, mida toetab mingi hulk inimesi

Kristluse sõnastik

ID 742086 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> dogmaatika
usk
  • kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, tõestamata või tõestamatu veendumus, täielik kindlustunne kellegi või millegi suhtes
Hea teada
  • Uues Testamendis on kreekakeelne πίστις laiema tähendusväljaga kui eestikeelne vaste „usk“, tähendades: a) usk, usaldus; b) veendumus; c) tõendus; d) tõotus, vanne; e) usk kui õpetus. Usk kui kindel veendumus on sisemine teadmine millestki, mis on olemas sõltumatult teaduslikust tõestusest või mis omal viisil peab tõeks ratsionaalseid argumente.
usk
Näited
  • Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.
conviction
Vertrauen
вера

Kristluse sõnastik

ID 741813 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
foi
  • inimese usaldav vastus Jumala eneseilmutusele
Hea teada
  • Usk valgustab inimest seesmiselt, annab veendumuse Jumala olemasolus ja kujundab inimese käitumist. Usk on jumalik voorus. Kristluses mõistetakse usku üleloomuliku võimena, mis antakse Jumala eneseilmutuse läbi. Augustinuse (354–430) teoloogiast järeldub, et on asjakohane eristada usu mõiste kahesugust tähendust: (a) uskumine kui niisugune (fides qua creditur) ja (b) usu sisu (fides quae creditur); esimene on usk ise, teine on see, millesse usutakse. Seejuures on Jumala olemasolu uskumine mõistuspärane. Tomistlikus maailmapildis nähakse usku inimese vastusena (actus fidei) ennast ilmutavale Jumalale. Jumala armu toel tunnistab inimene ilmutatud tõed õigeks ning kuuletub Jumala evangeeliumile; usk on nõustumine Jumala tõega ja mõistus toetab usu antust. Kiriku ühine usk (sensus fidei), mis on kätketud usutunnistuses ehk kreedos, tuleneb usaldusest ja arusaamisest, mida Jumal on enese kohta teada andnud.
  • Piibli järgi on usk Jumalasse ja Jumala tegudesse vajalik õndsuse saavutamiseks (Rm 3:28, Gl 2:16). Usu läbi võetakse vastu õigeksmõistmine Jumala ees; see õndsakstegev usk ei ole mingilgi viisil inimese teene, vaid Jumala and. Nüüdisaja teoloogias pööratakse tähelepanu usaldavale suhtele Jumalaga; usk saab isiklikuks kogemuseks mina-sina suhtes inimese ja Jumala vahel.
usk
Näited
  • Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.
  • Usk on Jumala kingitus. Seepärast ei tohi kunagi kohut mõista mitteuskujate üle. Ei ole ju teada, millal Jumal kellegi usule toob ja miks paljud veel ei usu.
jumalausk
Näited
  • Keskajal oli Euroopa aluseks jumalausk, millele uusajal vastandus jumalaeitus.
foi
Glaube
вера

Kristluse sõnastik

ID 742085 Viimati muudetud 18.03.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mingile kultuurile, rahvale või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, uskumuste ja tavade kogum, mille keskmes on püha, jumalik või üleloomulik jõud, keda või mida austatakse ja teenitakse
Hea teada
  • See, kellesse või millesse usutakse ja keda või mida religioosselt austatakse, on usundi ehk religiooni objekt. Etümoloogiliselt tähendab ladinakeelne religio või religare seose loomist, ühendusse astumist: nii sünnib suhe Jumalaga. Piibli järgi algab see suhe Jumala enda kutsest: „Issand on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast on ta nimetanud mu nime“ (Js 41:1); inimesel on valikuvõimalus, kuidas ta vastab Jumala kutsele. Eesti keeles on usk ja religioon osaliselt kattuvad mõisted. Religiooni uurimisega tegelevad lisaks teoloogiale ka mitu teist valdkonda, nagu religioonisotsioloogia, -pedagoogika, -filosoofia jne.
religioon
Näited
  • Olles teadlik kõigi religiooni definitsioonide puudustest, pakun ma oma definitsiooni: "Religioon on uskumuste, rituaalide ja käitumist reguleerivate põhimõtete süsteem, mille aluseks on usk transtsendentsesse reaalsusesse, ning sellel põhinev maailmavaade ja eluviis." Olen teadlik ka oma definitsiooni nõrkustest (religiooni eri aspektide loetelu pole ammendav, transtsendentsuse mõiste üle võib paljude usundite puhul diskuteerida), kuid pean mõttekaks seda siiski kasutada tööhüpoteesina, mis ei pretendeeri üldkehtivusele.
usk
religion
Religion

Teadmisõpetuse oskussõnastik

ID 1157723 Viimati muudetud 30.04.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
usk
  • arusaamise tagajärg, mitte selle põhjus
usk

Usundiloo terminibaas

ID 462696 Viimati muudetud 30.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
usk
  • religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist
Hea teada
  • Usk indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd usu mõistet eri keeltes: kr pistis ‘usaldus, veendumus’, ld fides ‘veendumus’; religio ‘side; hoolivus’; uurali algkeele sõna usk – algul ‘tugi’. Ka budismis tähendab usk (śraddhā) ennekõike usaldust Buddha ja tema õpetuse vastu, samas kui islamis tähendab usk tingimusteta kuuletumist. Ilmselt on otstarbekas lähtuda Uue Testamendi Hb 11:1 definitsioonist (Piibli 1968. a tõlge): „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.“ Psühholoogiliselt avaldub usk inimese hoiakuna 1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), 2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), 3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult).
  • Kõnekeeles religiooni sünonüüm.
usk
belief
Glaube

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

usk usud
usu uskude
usku uske ~ uskusid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...