Portaalist

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.

Keeleõppija Sõnaveeb on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel). Siin on umbes 6000 sõna.

EKI ühendsõnastik [The EKI Combined Dictionary, CombiDic] on Eesti Keele Instituudi sõnaraamat, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. EKI ühendsõnastik esitab eeskätt üldkeele infot. Siia lisanduvad uued sõnad ja tähendused, ÕSi selgitused, sünonüümid, teiste keelte vasted. Seda arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv). Ühendsõnastiku tuumiku moodustavad 2019. aastal Sõnaveebis ilmunud Eesti Keele Instituudi üldkeele sõnakogud: “Eesti keele sõnaraamat 2019”, “Eesti keele naabersõnad 2019”, “Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019” (1. trükk 2014), “Eesti-vene sõnaraamat 2019” (1. trükk 1997–2009) ja “Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogiline andmebaas 2019–”. Ühendsõnastikku on alates 2020. aastast täiendatud "Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018" infoga. Pidevalt on infot lisandunud ka "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" (2009, 1. trükk 1988–2007) ja "Võõrsõnade leksikonist" (2012, veebis 2015).
Tähelepanu! Kirjakeele normi alus kuni uue ÕSi ilmumiseni on ÕS 2018. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb omaette vaatena.

Ühendsõnastiku versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Oskussõnastikud. Kokku ligi 100 oskussõnastikku ja terminibaasi. Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut.

EKI terminibaasi Esterm versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Ekilex on Eesti Keele Instituudi hallatav ja arendatav sõnastiku- ja terminibaas. See on leksikograafide ja terminoloogide profitööriist, mida kasutavad nii EKI enda kui ka majavälised sõnakogude koostajad ja toimetajad. Ekilexis olevat infot kuvatakse kasutajale Sõnaveebis: üldkeeleinfot esitab EKI ühendsõnastik, oskuskeele infot oskussõnastikud.

Sõnaveebiga on seotud “Eesti keele veebilausete korpus 2020”. Sellest korpusest päritakse veebilauseid korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Portaali arendamist on rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digipöörde programmi projektist "Eesti-vene-eesti sõnastikukeskkond" (2017–2019), avalike teenuste pakkumise arendamise meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API" (2014–2020) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmest 2014-2020.12.3 Avalike teenuste pakkumise arendamine (24.01.2022 - 31.10.2023).

Sõnastikusüsteemi Ekilex arendamist on rahastatud ASTRA meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EELex2 loomine ning Eesti Keele Instituudi teadlaste mobiilsuse toetamine, välisteadlastekaasamine ja doktorikooli jätkamine" ja projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“. Ekilexi ekspertide liidese ja API arendust ning sõnastike importi on toetatud projektist „Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“ (2014–2020).

Arendaja OÜ TripleDev.

Kuidas viidata

EKI ühendsõnastikus esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. EKI ühendsõnastik 2022. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2022. https://sonaveeb.ee/.. [= veebilink] (14.2.2022)

Oskussõnastikus või terminibaasis esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. [Oskussõnastiku või terminibaasi nimetus]. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2022. https://sonaveeb.ee/.. [= veebilink] (14.2.2022)

Keele ja sõnakogu valik

Vaikimisi on Sõnaveebis valitud kõik keeled ja kõik sõnakogud. Valikut saab kitsendada nii keelte kui ka sõnakogude kaupa.

Keeleõppija Sõnaveeb

Keeleõppija Sõnaveebis on umbes 6000 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles ning mis aitavad nii algajal kui edasijõudnud keeleõppijal (eeskätt A2 ja B1 keeleoskustase) eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Need sõnad on seletatud lihtsas keeles ja on varustatud näitelausetega. Näited näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse ning aitavad sõna tähendusest aru saada. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud pildid. Kokku on umbes 700 pilti. Sõnaveebi avalehel saab kasutaja valida, kas ta eelistab näha põhjalikumat infot (Sõnaveeb) või lihtsamalt ja lühemalt esitatud infot (Keeleõppija Sõnaveeb). Kui Keeleõppija Sõnaveebi valikus küsitud sõna puudub, suunatakse kasutaja Sõnaveebi info juurde.

Keeleõppijat abistavad:

• õppekommentaarid: näiteks sõna sada juures on kommentaar “Kui on tegemist arvudega üle tuhande, kasuta sõna sada asemel ükssada, näiteks viis tuhat ükssada. Kasuta sõna ükssada ka siis, kui ametlikus dokumendis on vaja sõnadega märkida täpne rahasumma.”
• suhtlusväljendid: näiteks sõna isu juures on suhtlusväljend Head isu!
• liitsõnad, mida saab otsitud sõna abil moodustada: sõna linn juures on liitsõnad kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa ja linnapea
• info sarnassõnade kohta: näiteks ehitus ära aja segi ehitis; õieti ära aja segi õigesti

Naabersõnade eesmärk on aidata edasijõudnud keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Näiteks sõna päike juures on esitatud sõnapaarid ere päike, päike paistab ja päikest nautima. Kui õppida uut keelt nö tükkidena, on keeleõppijal lihtsam selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada.

Sama kujuga sõnad ehk homonüümid

Eesti keeles on umbes 1000 sõna, mille kirjakuju langeb kokku mõne teise sõnaga, aga mille tähendus on täiesti erinev. Sellised sõnad on homonüümid. Näiteks: palk ‘töötasu’ ja palk ‘langetatud puu’; tee ‘sõidutee’ ja tee ‘jook’; pits ‘võrkkudum’, pits ‘väike napsiklaas’ ja pits ‘piibuvarre osa’.

Valdav osa homonüümidest on väga lühikesed sõnad, nad on aja jooksul kulunud lühemaks. Sõnaveebis kuvatakse sama kujuga sõnad eraldi sakkidena.

Uued sõnad ja tähendused

Igal aastal lisandub EKI ühendsõnastikku rohkem kui 1500 uut sõna ja väljendit.

Uute sõnade hulgas on mitmeid uudiskeelendeid ehk neologisme – sõnu ja ühendeid, mis on kasutusse tulnud viimase paarikümne aasta jooksul ning mida keelekasutajad tajuvad uuena, näiteks rohestamine, unenõustaja, lennuhäbi, vegetoit. Neile sõnadele on lisatud tähis UUDISSÕNA. Lisandub ka uusi laiema levikuga kõnekeelseid sõnu, näiteks salfa (‘salvrätik’), ökoemme, välkar ‘välismaalane’, samuti sõnu, mis on keeles ammu olemas, ent pole varem sõnaraamatuis esinenud.

Pärisnimesid oli algses valikus umbes 1500 ning nende hulk kasvab pidevalt. Pärisnimesid kirjeldatakse samamoodi nagu mis tahes muid sõnu: tuuakse välja nende sisu, kirjakuju, muutmisviis, kasutuskontekst, paralleelvorm(id) jm keelekasutaja jaoks oluline info. Võõrnimede puhul on ära toodud ka nende hääldus.

Uute lisandunud tähenduste puhul on hakatud olemasolevat sõna kasutama uues tähenduses harilikult mingi sarnasuse alusel või on võõrsõna tähendus teise keele mõjul avardunud.

ÕSi selgitused

Alates 2019. aastast on täiendatud EKI ühendsõnastikku õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 infoga. Rubriigis „ÕS selgitab“ on esitatud keelekorralduse selgitused ja soovitused, mis aitavad keelekasutajal teha teadlikke keelelisi valikuid. Selgitusele on lisatud kuupäev. EKI ühendsõnastikus on ÕSi info, mille on EKI leksikograafid jõudnud üle vaadata ja ajakohastades üle kanda. ÕSi selgitusi täiendatakse uute andmete ilmnemisel ja uurimistulemuste järgi pidevalt. Tähelepanu! Kirjakeele normi alus kuni uue ÕSi ilmumiseni on ÕS 2018, mitte EKI ühendsõnastik. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb omaette vaatena.

ÕSis on nii norminguid kui ka selgitusi (soovitusi).

ÕSi normingud käivad sõnade kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta, neid käsitleb vastavalt esildistele Emakeele Seltsi keeletoimkond.

ÕSi selgitused käivad sõnavaliku, tähenduste ja rektsiooni kohta, neid käsitlevad eeskätt EKI ühendsõnastiku ja ÕSi koostajad.

EKI ühendsõnastiku infot täiendab EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat.

Sünonüümid

Sünonüümid on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad. EKI ühendsõnastikus on sünonüümid näidatud tähenduse juures ning järjestatud seose tugevuse alusel: esimesena on esitatud täissünonüümid ehk kõige lähedasemad sünonüümid (poolpaksus kirjas), seejärel osasünüümid ehk kaugemad sünonüümid (harilikus kirjas). Sünonüümide valiku üle aitavad otsustada stiilitähised (nt kõnekeelne). Täissünonüümid on sõnad, mille tähenduse seletus on täpselt sama, nt hingetoit on sama mis vaimutoit, karu on sama mis pruunkaru. Osasünonüümid on sõnad, mille seletused erinevad mingi nüansi poolest, nt rõõm osasünonüümid on rõõmutunne, heameel, meelehea jt.

Päritolu

EKI ühendsõnastikus esitatakse infot sõnade ja vahel ka väljendite päritolu kohta. Sõna päritolu on kirjeldatud umbes 20 000 sõna juures. Päritoluinfo pärineb “Eesti keele sõnaraamatust 2019”. Sõna päritoluinfo on koostanud Udo Uibo.

Sõnade päritolu selgitus võib olla erinev. Kõigepealt on esile toodud päritolu liik: põlissõna, laensõna, kõlasõna, nimi, tootenimi, tõlkelaen, pooltõlkelaen, kirjakeele sõna või tehissõna. Seejärel on vajaduse järgi esitatud muud infot: vasted teistes keeltes, levik sugulaskeeltes, tehissõna autor ja loomise aeg.

Põlissõna. Need on vanemad sõnad, mille kohta pole teada, et nad oleksid laenatud, aga ka sellised eesti sõnavara ürgseimasse kihti kuuluvad sõnad, millel on küll selge vaste mõnes teises keelkonnas (näiteks mesi, muna, tooma, vask, vesi), kuid mille laenulisus pole ikkagi ühemõtteliselt kindel. Põlissõnade puhul on näidatud nende levik sugulaskeeltes ja esitatud maksimaalselt kolm näidet. Leviku iseloomustamisel on kasutatud järgmisi kategooriaid (kursiivis on esitatud näiteks olevad sõnad):

• uurali sõna (vaste vähemalt ühes samojeedi keeles): ei, elama, kaaren,
• soome-ugri sõna (vaste vähemalt ühes ugri keeles): kolm, kuru, köis,
• läänemeresoome-permi sõna (vaste vähemalt ühes permi keeles): jäse, kaas, amb,
• läänemeresoome-volga sõna (vaste mari keeles): jahvatama, haab, ihuma,
• läänemeresoome-mordva sõna (vaste mordva keeltes): inimene, istuma, aher,
• läänemeresoome-saami sõna (vaste saami keeltes): hiilgama, hõbe, ilves,
• läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles, kusjuures vaste on olemas nii vepsa kui ka liivi keeles): matma, habras, jäme,
• piiratud levikuga läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles): helmes, hirm, hulkuma,
• läänemeresoome lõunarühma sõna (levinud eesti, liivi ja vadja keeles): kudrutama, matma, niiske,
• eesti-soome sõna: eblakas, edenema, puju,
• eesti-liivi sõna: hullama, käi, maru,
• eesti-vadja sõna: jõhvikas, otsus, vaatama.

Laensõna. Need on sõnad, mis on laenatud teistest keeltest. Märgitud on laenuallikas või laenuallikad, uuemate laenude puhul enamasti konkreetne keel (nt alamsaksa, saksa, vene, soome), vanemate puhul keelerühm (nt aarja, balti, germaani). Kui lähtekeele sõna on omakorda laenatud, on võimaluse korral püütud esitada kogu teekond, kuidas ta on mitmeid keeli läbides eesti keelde jõudnud: näiteks koma < saksa Komma 'koma' < ladina comma 'lõige, lõik, tsesuur' < kreeka komma 'löök, lõige, lõik'.

Kõlasõna. Need on niihästi otsesed kõlajäljendused (onomatopoeetilised sõnad) kui ka nende ülekandelised kasutamisjuhud (nn onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad). Kui võimalik, on kõlasõnade puhul esitatud sugulaskeelte vasteid, näiteks sõnadel helisema, huikama, inisema, kaagutama. Alati pole aga selge, kas sugulaskeeltes on tegemist ühe ja sama iidse sõna vastetega või hiljem eri keeltes iseseisvalt tekkinud sõnadega. Niisugustel segastel juhtudel on piirdutud lihtsalt märgendiga kõlasõna, näiteks karsumm, hõkk, hops, joba, jonks, hubisema.

Nimi ja tootenimi. Kui sõna on pärit pärisnimest või tootenimest, siis osutavad seda märgendid nimi ja tootenimi: näiteks kutt pärineb mehenime Gustav familiaarsest lühikujust Kutt, kets Ameerika firma US Rubber Company kummitallaga spordijalatsite tootemargist Keds, barbi tootenimest Barbie.

Tõlkelaen ja pooltõlkelaen. Tõlkelaenud on niisugused liitsõnad ja väljendid, mis on eesti keeles loodud mõne teise keele liitsõna või väljendi tõlkena: inglise chain smoker > eesti ahelsuitsetaja, inglise Internet of things > eesti asjade internet. Pooltõlkelaenude puhul on sõna või väljendi üks osa laenatud, teine tõlgitud: saksa Bubikragen > eesti bubikrae, vrd saksa Bubi ‘poiss, poisu, poisike’ ja Kragen ‘krae’.

Kirjakeele sõnad ja tehissõnad. Päritolu käsitlus ei ole pelgalt tüvekeskne (nagu „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“), vaid võimalust mööda on kaasa haaratud ka tuletisi, liitsõnu ja väljendeid. Suur osa selliseid keelendeid on eesti keeles üpris uued, kirjakeele arendamiseks teadlikult loodud. Tuletiste ja väliseeskujuta liitsõnade puhul katab niisuguseid juhtumeid märgend kirjakeele sõna: adrik, aheraine. Võimaluse korral on esile toodud ka sõna autor ja loomisaeg: lõigend – Harald Põld 1910, aimekirjandus – Harry Õiglane 1974. Sadakonna kunstlikult loodud tüvisõna puhul on kasutatud märgendit tehissõna. Nende puhul on autor ja loomisaeg enamasti teada ja ka esitatud: lünk – Johannes Aavik 1917/1921, etlema – Ain Kaalep 1969.

Hääldus

Võõramate nimede, lühendite ja teistest keeltest tulnud sõnade puhul on sõnadele lisatud hääldus: Ali Baba [alii babaa], alma mater [alma maater], cappuccino [kaputšiino], KGB [kaa-gee-bee], TalTech [tal-tehh, tal-tek].

Hääldust saab ka kuulata, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile. Kuulatavad hääldused on pärit „Võõrsõnade leksikoni“ (2015) veebiversioonist. Häälduse on sisse lugenud eesti emakeelega inimesed, kes valdavad vastavat võõrkeelt väga hästi, hääldus on originaalilähedane. Hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Kuulata saab ka mõnede muutevormide hääldust, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile sõnavormide juures: sõna lill juures saab kuulata vorme lill (nimetav kääne), lille (omastav), lille (osastav). Omastava ja osastava vorm erinevad oma välte poolest. Kuulatavad sõnavormide hääldused on pärit „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) veebiversioonist. Sõnavormide hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2013. aastal. Häälduse lugesid sisse Eva Klemets ja Marju Avamere.

Kuulata saab ka näitelausete hääldusi, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile eestikeelse näitelause kõrval. Näitelauset loeb arvuti, mitte inimene. Tegemist on Eesti Keele Instituudis loodud tehishäälega, mida on kasutatud mitmetes kõnesünteesi rakendustes.

Dikteeri!

Otsingusõna või -väljendit saab ka dikteerida. Selleks tuleb sisse lülitada otsingulahtris olev mikrofon ning see pärast dikteerimise lõppemist välja lülitada. Veebibrauser saadab reaalajas kõne TTÜ Küberneetika Instituudi serverisse, kus see muudetakse tekstiks ning saadetakse brauserisse tagasi.

Parima tulemuse saamiseks tuleks dikteerida selge häälega ja mõõdukas tempos (umbes nagu raadiodiktor).

Kõnetuvastuse rakendus on valminud riikliku programmi Eesti Keeletehnoloogia (2011–2017) projekti Kõnetuvastus raames TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris. Rakenduse loojad on Tanel Alumäe (serveritarkvara, kõnetuvastus) ja Kaarel Kaljurand (serveriga suhtlev Javascripti moodul).

Sõnavormid

Sõna juures saab näha tema muutevorme kolmes eri valikus.

Lühivalikus on ainult kõige olulisemad muutevormid:

• muutumatul sõnal tema ainus vorm
• käändsõnal nimetav, omastav, osastav ainsuses ja mitmuses
• pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre, ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, tud-kesksõna

Kui sõna saab käänata või pöörata mitmel moel (mitme eri muuttüübi järgi), siis näidatakse mitut paradigmat (nt muuseum, koer, kõnelema.

Rohkem vorme saab tellida nupu „Näita rohkem“ alt.

Keeleõppija Sõnaveebis on samad vormid, kuid lihtsamal (vähendatud) kujul: kuvamata jäävad käändsõna rohked mitmuse rööpvormid, mis on kasutusel väheste sõnade puhul.

Muutevormid on vaikimisi harilikul kirjakujul. Hiirega vormi peale liikudes ilmub nähtavale täpsem info iga vormi kohta: vormi täielik nimi ja muutevormi morfonoloogiline kuju.

Morfoloogiline info täieneb pidevalt.

Vene keele muuttüüpide eristamisel on aluseks “Vene keele grammatiline sõnaraamat”. Paradigmade genereerimisel on kasutatud andmebaasi “Täisparadigma. Morfoloogia. Sagedussõnastik. Ühendsõnastik.” (Hagen, 2020) ja vikisõnastiku vene vormimoodustusmalle.

Sõna seosed

Sõna seostena esitatakse otsitava sõnaga mingil viisil seotud sõnad ja väljendid: võrdlusvorme, tuletisi, sarjasõnu, täiendsõnu ja ühendeid.

Võrdlusvormid. Võrdlusvorme näidatakse omadussõnade ja määrsõnade juures (nt punane, kaugel).

Tuletised. Mõned tuletised on EKI ühendsõnastikus lihtsalt registreeritud, muu kirjeldus puudub. Kirjeldused täienevad pidevalt, aga seni võib infot leida põhisõna juurest.

Sarjasõnad. Eesti keelele on omased määrsõnadest või sõnaühenditest moodustuvad sarjad, mis mõnikord on kolmikud, mõnikord paarid, nt arvel : arvele : arvelt, lahus : lahku, otsa ees : otsa ette : otsa eest. EKI ühendsõnastikus on sellised sarjad seosega seotud. Sarjasõnana esinevad kõige sagedamini seisundit või kohta tähistavad määrsõnad või sõnaühendid. Kõik sarjasõnad on kirjeldatud iseseisva sõnana.

Ühendid

Otsitud sõna juures loetletakse ühendid, kus otsitav sõna ühe koostisosana esineb. Näiteks punane juures on ühendid Aafrika punane tee, hari läheb punaseks, punane planeet jt. Kõik ühendid on kirjeldatud iseseisva sõnana, neil on oma tähendusjaotus, seletused ja näited.

Ühendina on esitatud:

• ühendverbid: ette trügima, järele kontrollima, kokku arvutama
• ühendsidesõnad: kui et, nii et, niikaua kui
• metafoorsed, ekspressiivsed väljendid: ajusid pesema, täispangale minema, vale puu all haukuma
• idiomaatilised noomeniühendid (ka pärisnime sisaldavad): kirju koer, tarkade kivi, Achilleuse kand, Ameerika mäed, onu Heino
• väljendverbid: nägu tegema, pahaks panema, silma jääma
• idiomaatilised püsivõrdlused: nagu kulda, raha nagu ratsahobuse sitta, täis nagu templielevant
• terminiühendid ja terminilaadsed ühendid: absoluutne kuulmine, erakorraline meditsiin, helkivad ööpilved, Hispaania avang, huvide konflikt
• keelte nimetused, vaegomadussõnalise täiendiga ühendid: aramea keel, akadi keel, krimmitatari keel, katoliku kirik, luteri usk
• mitmesõnalised pärisnimed: Vaikne ookean, Ameerika Ühendriigid, Liibüa kõrb
• isolaadi ehk ainukordse komponendi ja verbi ühendid: luuslanki lööma, peksa saama, plehku pääsema
• kaassõnalised ühendid: au sees, mitut pidi, ookeani taga, pöidla all, püssi alla
• lauselised ütlused (ka mõned kõnekäänud ja vanasõnad): mis liig, see liig, näitan, kuidas Luukas õlut teeb, uhkus ajab upakile, vanajumal oli lätlane
• mitmesugused vormelid ja retoorilised hüüatused: asi nudi, head aega, okas päkka, põrgu päralt, tere tulemast, tohoh tillae

Teist tüüpi ühendid on naabersõnad ehk kollokatsioonid. Need on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos, näiteks sõnapaarid noor inimene, hea inimene, inimene elab, inimene mõtleb. Naabersõnad aitavad nii edasijõudnud keeleõppijat kui emakeelset kõnelejat teksti loomisel. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

Tähendused

EKI ühendsõnastiku põhisisu pärineb “Eesti keele sõnaraamatust 2019”. Selle aluseks on omakorda eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009). Tähendusjaotuse tasandeid on kaks: põhitähendus (numbritega: 1, 2, 3 jne) ja alltähendus (numbritega: 1.1, 1.2 jne). Nii põhitähendus kui ka alltähendus võib sisaldada semikooloniga eraldatud väga lähedast, muul viisil raskesti eristatavat osa.

Tähendusinfo täieneb pidevalt. Keel muutub, juurde tekib uusi tähendusi, vastavalt sellele muutub ka keelekirjeldus.

Keeleõppija Sõnaveebis avanevad üksnes õppijale mõeldud lihtsamas sõnastuses põhitähendused.

Tähendused on üldjuhul järjestatud sageduse järgi: esikohal on keeles kõige sagedamini ettetulev tähendus. Alati pole seda põhimõtet rakendatud: mõnd sõna on olnud parem seletada, arvestades ajaloolist järgnevust või otsese-ülekantud tähenduste suhet: enne varasem tähendus, siis hilisem; enne otsene tähendus, siis ülekantud tähendus (selgroog).

Rubriigis "Hea teada" on antud mitmesugust lisainfot, eeskätt entsüklopeedilist infot, aga ka infot sõnakasutuse kohta. See on info, mida on hea teada.

Tähendussuhted

EKI ühendsõnastikus on esitatud valik sõna tähendussuhteid muude sõnadega: sünonüümid, antonüümid (vastandid) ja kaashüponüümid.

Sünonüümid on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad, nt hingetoit = vaimutoit.

Antonüümid ehk vastandid on vastandlikud teatava tähendusliku tunnusjoone poolest, nt absoluutne vastand on suhteline.

Kaashüponüümid on sõnad, mis on ühesuguses suhtes oma ülemmõistega, olles ülemmõiste suhtes samaväärsed alammõisted. Nad on kõrvutatavate eristustunnustega sõnad. EKI ühendsõnastikus on nad näidatud selgituse “võrdle” abil: riigimets võrdle eramets.

Naabersõnad

Naabersõnad on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos. Igal keelel on eriomaseid sõnade kombinatsioone, mille tundmine on vajalik, et oleks võimalik selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada. Näiteks eesti keeles öeldakse kange kohv ja lahja kohv, mitte tugev kohv või nõrk kohv, aga inglise keeles just strong coffee ja weak coffee. Naabersõnade esitamise eesmärk on aidata eelkõige keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

EKI ühendsõnastikus saab naabersõnu vaadata umbes 10 000 sõna juures, mis on välja valitud sageduse alusel. Otsitava sõna juures on naabersõnad rühmitatud sõnaliikide kaupa, vastavalt sellele, kas märksõna esineb koos omadussõna, pärisnime, määrsõna, tegusõna, nimisõna või kaassõnaga. Näiteks sõna kohv esineb kõige sagedamini koos omadussõnadega kange, kuum, kofeiinivaba jne. Tegusõnadest on esikohal: kohv aurab, (kohv) jahtub, (kohv) ergutab. Nimisõnadest on sagedamad: kohvi joomine, (kohvi) hind, (kohvi) valmistamine.

Naabersõnu saab vaadata ka mõnede mitmesõnaliste tegusõnade juures (nt aru saama, alla kirjutama).

Iga rühma või rea alguses on antud näidis koos märksõnaga, mis näitab, millises vormis selle rea naabersõnad esinevad. Kui naabersõnade näidis on kohv aurab, jahtub, ergutab, siis vastavad naabersõnade paarid on kohv aurab, kohv jahtub, kohv ergutab.

Naabersõnade info on saadud “Eesti keele ühendkorpusest 2013”. Automaatselt loodud sisu on põhjalikult toimetatud ja vigadest puhastatud.

Naabersõnade kasutamist illustreerivad näitelaused. Üldjuhul on antud vähemalt üks näitelause rühma kohta. Kuna naabersõnu on palju, on näitelaused esialgu peidus, et anda sõnapaaridest kiiresti võimalikult terviklik pilt. Kui vajutada kirjale “Kasutusnäited”, avaneb iga rühma all vähemalt üks näitelause.

Rektsioon ehk sõltumine

Rektsioon näitab millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt tema koos erinevatelt sõnadelt. EKI ühendsõnastikus kirjeldatakse rektsiooni mitmesuguste küsimuste abil: põhinema – millel; usk – kellesse/millesse; viha – kelle/mille vastu; tahe – mida teha; kade – kelle/mille peale; tutvuma kellega-millega jne. Rektsiooni kasutamist keeles näitab näitelause.

Näitelaused

Näitelause toetab seletust ja aitab tähendust paremini mõista. Näidete valikul on toetutud eesti keele tekstikorpuste andmetele. Koostöös firmaga Lexical Computing Ltd. ja Tartu Ülikooliga uuendatakse Eesti Keele Instituudis eesti keele ühendkorpust iga kahe aasta tagant. Näitelaused on valitud võimalikult loomulikud, mõnel määral on näitelauseid sõnaraamatu jaoks kohandatud. Pikemaid infoüksusi saab täielikult avada “Näita rohkem” nupu alt.

Keeleõppija Sõnaveebis kuvatakse õppijale mõeldud lühemad ja lihtsamad näitelaused.

Veebilaused

Lisaks leksikograafi valitud näidetele on võimalik vaadata ka automaatselt valitud veebilauseid. Kuna neid valib arvuti, mitte inimene, ning neid ei ole toimetatud, siis võib nende hulka sattuda ebatäpsusi või suisa vigaseid lauseid. Eesti Keele Instituudis arendatakse veebilausete programmi edasi, nõnda muutuvad veebilaused edaspidi täpsemaks. Veebilaused on pärit eesti keele õpikutest, erinevatest meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstidest ning eestikeelsest Vikipeediast. Arvuti pärib neid “Eesti keele veebikorpusest 2020” korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Veebilaused on valitud spetsiaalse programmi (Good Dictionary Example ehk GDEX) abil, toetudes lause teatud tunnustele. Lause pikkus peab olema 3 kuni 20 sõna, lause ei tohi sisaldada väga harva esinevaid sõnu ega väga pikki sõnu jm.

Eri keeleoskustasemete sõnavara

Eri keeleoskustasemete sõnavaraloendid on leitavad Sõnaveebi alamlehel “Õpetaja tööriistad”, mis avaneb menüü nupu alt. Sõnavaraloendid on koostatud kahele sihtgrupile: noor keeleõppija (keeleoskustasemed eelA1–B1) ja täiskasvanu keeleõppija (keeleoskustasemed A1–C1). Sõnavaraloendid on lingitud Sõnaveebiga – nii saab kasutaja kohe tundmatu sõna tähendust järele vaadata.

Kuidas keeletunnis kasutada

Pakume õpetajatele ideid, kuidas kasutada Sõnaveebi (keeleoskustasemed B2–C1) ja Keeleõppija Sõnaveebi (keeleoskustasemed A1–B1 ja üldhariduse I-III kooliaste), et arendada õppijate keelepädevust (sõnavara, grammatikat, õigekirja) ja leksikograafilist pädevust ehk oskust kasutada sõnastikku/keeleportaali.

Infoüksused

Vaata sõna rõõmus ja leia:

• Mitu tähendust sellel on?
• Mis on selle sõna sõnaliik?
• Mis on selle sõna kesk- ja ülivõrre?
• Mis on selle sõna sünonüümid/vastandid?
• Milliste teiste sõnadega see sõna sageli koos esineb (naabersõnad)?

Vaata sõna kurk ja vasta järgmistele küsimustele:

• Mitut sõna (homonüümi) sõnastik vastuseks pakub?
• Kas need sõnad käänduvad samamoodi?

Vaata sõna aktiivne ja leia rubriigist “Sõna seosed”, milliseid teisi sõnu saab sellest moodustada (tuletised ja võrdlusastmed).

Vaata sõna silm ja leia rubriigist “Ühendid”, milliseid väljendeid saab selle sõnaga moodustada. Vali paar väljendit ja vaata, mida nad tähendavad.

Sõnavormid

Kasuta rubriiki ”Sõnavormid” järgmiste ülesannete tegemisel:

• Moodusta sõna leib nimetava, omastava ja osastava ainsuse vormid. Kontrolli.
• Moodusta puuduv käändevorm (näiteks ainsuse osastav). Näidis: leib, leiva, … → leib, leiva, leiba. Kontrolli.
• Kasuta tegusõna kütma umbisikulise tegumoe vorme järgmistes lausetes: Maja ... (kütma) kamina abil. Augustis maju veel ei ... (kütma). Kontrolli.

Rektsioon

Rektsioon näitab, millist grammatilist vormi nõuab sõna teistelt temaga koos erinevatelt sõnadelt. Rektsiooni näitavad küsimused on välja toodud sõnade tähenduste juures (nt armastama keda-mida, mida teha).

Pane sulgudes olev sõna õigesse vormi. Näiteks: Vanemad armastavad oma … (lapsed). Matka toimumine sõltub … (ilm). Kontrolli.

Vali õige tegusõnavorm. Näiteks: Talle meeldib … (tantsima/tantsida). Sa peaksid talt vabandust … (paluma/paluda). Kontrolli.

Vali õige kaassõna. Näiteks: Tal pole teiste … (vastu/poole) kaastunnet. Kontrolli.

Naabersõnad ja ühendid

Paku omadussõnu, millega sõna üllatus iseloomustada, näiteks suur/meeldiv/ebameeldiv/tore. Vaata võimalikke vastuseid sõnastikust.

Paku tegusõnu, millega sõna abi kasutatakse, nt abi saama/vajama/paluma. Kontrolli võimalikke vastuseid sõnastikust.

Vaata sõna majandus naabersõnu. Analüüsi, milline majandus olla võib, mida see ise teeb (kasvab/areneb/langeb) ja mida sellega teha saab (arendama/toetama/mõjutama). Koosta leitud naabersõnadega lauseid.

Vaata tegusõna minema ja leia näiteid, millal selle tegusõnaga saab väljendada liikumist ja millal seisundi muutust.

“Õpime eesti keelt” alamlehed

Moodusta viie riigi, seal elava rahvuse ja riigis räägitava keele nimetused, näiteks Eesti → eestlane → eesti (keel). Kontrolli vastuseid, kasutades alamlehe “Maad ja rahvad” tabelit.

Vaata alamlehelt “Kirjutamine” ametliku kirja vormistust ja võimalikke väljendeid, millega kirja alustada ja lõpetada. Kirjuta kiri näidise alusel.

Nimeta kolm looma/putukat ... , mida eesti keeles tead. Vaata Sõnaveebi piltsõnastikku. Millised loomad/putukad on seal lisaks sinu nimetatutele?

Aineõpe

Alates 2021. a märtsist on Sõnaveebis kättesaadavad aastatel 2005–2010 välja antud kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus. Kokku 21 000 sõna. Aineõppes saab neid kasutada eestikeelsetes õppetekstides sisalduvate sõnade tähenduste otsimiseks ja vastuste kirjutamiseks.

Autoriõigused

EKI ühendsõnastiku autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2023

EKI terminibaasi Esterm autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2023

Oskussõnastike ja terminibaaside autoriõiguste omanikud on autorid.
Autoriõigus: autorid

Keeleportaali Sõnaveeb autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2023

Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2023

Uued versioonid

EKI ühendsõnastikku, EKI terminibaasi Esterm ja paljusid oskussõnastikke ja terminibaase täiendatakse ja toimetatakse pidevalt, sealhulgas kasutajate tagasiside põhjal.

Sõnakogude uued versioonid luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt EKI ühendsõnastik 2023 (14.02.2023), EKI terminibaas Esterm 2023 (01.03.2023).

Keeleportaali Sõnaveeb uus versioon luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt Sõnaveeb 2023 (01.03.2023).

Iga versioon saab omaette püsiva identifikaatori, mida kasutatakse sellele versioonile viitamisel. Kõik versioonid registreeritakse METASHARE’is ja arhiveeritakse Eesti Keeleressursside Keskuses.