Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi

Kuidas kirjutada ajavahemikke

• konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
• kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
• olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
• postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
• uuring tehti 2010.–2013. aastal

• konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
• kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
• küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal

Mis aasta(te)l?

• 2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
• 2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
• aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
• aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
• aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
• 1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
• 1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
• 1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
• 1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)

Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?

• Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
• Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
• Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
• Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
• Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.

Mis ajaks?

• Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
• Tänaseks, homseks, ülehomseks.
• Juuniks, juuliks, augustiks.

Kui tihti? Kui sageli?

• Kolm korda päevas.
• Iga päev.

Kiri sõbrale või kolleegile

Kiri sõbrale

Kiri kolleegile

Kuidas pöörduda

• Tere/Tere!

• Tere, Robert / Tere, Robert!

• Tere kõigile!

• Armas Mari / Armas Mari!

• Hea Mari / Hea Mari!

• Head kolleegid / Head kolleegid!

Kuidas kirja alustada

• Aitäh kirja eest.

• Kuidas sul läheb?

• Loodan, et sul on kõik hästi.

• Nii tore oli sinust kuulda.

• Vabandust, et alles nüüd vastan.

• Anna andeks, et ma alles nüüd vastan.

NB! Kirjas kirjutatakse Sina ja üht inimest tähistav Teie suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjutatakse teie väikese tähega.

Kuidas kirja lõpetada

• Tervitades

• Tervitustega

• Parimate tervitustega

• Parimate soovidega

• Parimaga

• Heade soovidega

• Kõike head soovides

• Ilusat/kena päeva soovides

• Kõike head!

• Näeme varsti!

• Homseni!

• Homme näeme!

• Ilusat päeva!

• Head nädalavahetust!

• Kohtumiseni!

• Loodetavasti varsti näeme!

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Tervitades
Kristiina

Heade soovidega
Mart

Parimaga
Laura

Kõike head soovides
Hanna

Kui kirja lõpetab soovlause, on selle lõpus hüüumärk.

Kõike head!
Mari

Kohtumiseni!
Martin

Edu ja jõudu!
Robert

Ilusat jõuluaega!
Olga

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi

Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn

Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa

Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Sõnum

Ametlik ja poolametlik kiri

Ametlik kiri

Ametlik e-kiri

Õnnitlemine

Kutse

Avaldus

Asutuse sees

Asutusest välja

Volitus

Järelepärimine

Kaebus

Arvamuse väljendamine

Piltide kirjeldamine

Jooniste ja graafikute kirjeldamine

Küsitluse andmete kirjeldamine

Kaastunde avaldamine

CV

1. TUNNI ALUSTAMINE

1.1. Alustame tunniga

• Alustame tunniga. Alustame tundi.

• Esimene/teine kell helises.

• Tund algas. Tund algab.

• Paneme asjad lauale.

• Tõuseme püsti. Tõuske palun püsti. Palun tõuse püsti.

• Seisame ilusti.

• Oleme tunniks valmis.

• Kas olete valmis? Kas kõik on valmis alustama? Kas alustame?

• Kõik ei ole veel valmis.

• Istuge palun. Võite istuda. Istu palun. Palun istu.

• Palun istu oma kohale.

• Tule sisse ja pane uks kinni.

• Mine ruttu oma kohale.

1.2. Puudumine ja hilinemine

Kes meil täna puudub?

• Nikita puudub.

• Täna puuduvad Nikita ja Julia.

• Kas keegi teab, kus Nikita on?

• Täna on kõik koolis. Kõik on kohal.

• Keda ei olnud eelmisel korral? Kes eelmine kord puudus?

• Täna on Maria arvutis.

• Viktor on haige.

Sa jäid natuke hiljaks.

• Kas sul juhtus midagi?

• Miks sa hilinesid?

• Kas sa magasid sisse?

• Kas sa jäid bussist maha?

• Palun tule edasi.

• Mine oma kohale. Mine palun oma kohale. Mine ruttu oma kohale.

• Me oleme juba alustanud.

• Me alustasime juba kümme minutit tagasi.

• Ära jää hiljaks, see segab. Ära rohkem hiline.

• Täna oled õigel ajal kohal.

1.3. Hakkame õppima

• Lähme edasi eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde. Asume nüüd eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde.

• Millest me eilses tunnis rääkisime?

• Vaatame, mis me täna tunnis teeme.

• Täna on meil uus teema. Tänane teema on .. Täna on teemaks ..

• Mida sa sellest teemast tead?

• Täna lähme sama teemaga edasi.

• Täna me kordame.

• Me alustame tundi rühmatööga. Täna alustame tundi rühmatööga.

2. TUNNI LÕPETAMINE

2.1. Tunni lõpuni jäänud aeg

• Meil on veel paar minutit aega.

• Tunni lõpuni on kümme minutit.

• Vahetunnini on kaks minutit.

• Ei ole veel vahetund. Vahetund pole veel alanud.

• Tund lõppeb kahe minuti pärast — kui sul on valmis, siis võid puhata.

• Meil saab tund kohe läbi. Tund saab kohe läbi.

• Me peame nüüd lõpetama.

• Ongi tänaseks kõik.

• Kell kohe heliseb.

• Kell helises, peame lõpetama.

2.2. Koduse töö andmine

• Kuula, mis on homseks kodune töö.

• Homseks on väga põnev kodune töö.

• Kodune töö on tahvlil.

• Kodus jääb töövihikust lõpetada.

• See harjutus jääb kodus lõpetada.

• Loe/lugege see tekst kodus lõpuni.

• Õpi jutustama.

• Teil on nädal aega seda teha. Teil on selle tegemiseks aega üks nädal.

• Kodutööd ei ole. Kodust tööd ei ole. Homseks ei ole kodust ülesannet.

• Kes sai tunnis valmis, sellel kodust tööd ei ole.

• See ülesanne on esmaspäevaks / järgmiseks nädalaks.

• Järgmiseks korraks jääb teha töövihikust harjutus viiskümmend kuus.

• Hakka valmistuma kontrolltööks. Hakake valmistuma kontrolltööks.

• Võta päevik.

• Palun kirjuta päevikusse kodune ülesanne.

• Kirjutasin e-kooli ka. Panin koduse töö e-kooli.

2.3. Tunni kokkuvõte

• Kuidas sul tänane tund läks?

• Mida me tegime tänases tunnis?

• Mida me täna õppisime?

• Mida sa teada said?

• Näita mulle pöidlaga, kuidas sa tänase tunni teemast aru said.

• Kas teile meeldis see teema?

• Tõstke käsi, kellele meeldis.

2.4. Vahetundi minek

• Kui on valmis, võid vahetundi minna. Kui on valmis, siis too töö ära ja võid välja vahetundi minna.

• Üks hetk, palun! Üks asi veel, enne kui te lähete.

• Kell helises.

• Tund sai läbi. Tund on lõppenud.

• Võid / võite minna vahetundi.

• Nüüd on vahetund kümme minutit.

• Nüüd on söögivahetund.

• Teeme pausi.

• Järgmine tund on matemaatika.

• Näeme jälle kolmapäeval.

3. TUNNI LÄBIVIIMINE

3.1. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

• Asume tööle. Hakkame tööle.

• Kuula, mida sa pead tegema.

• Võid alustada. Võite alustada.

• Lähme edasi.

• Stopp!

• Oota korraks. Oota natukene.

• Tee edasi.

• Teeme uuesti / veel kord / lõpuni.

• Kes oskab, võib teha.

• Ootame natuke veel.

• Ootame teisi järele.

• Hakkame lõpetama.

• Ülesanne jääb pooleli.

• Lõpetame homme / järgmises tunnis / järgmisel korral.

• Me lõpetame selle ülesande pikapäevarühmas.

• See ülesanne jääb kodus lõpetada.

3.2. Ajalised raamid

• Annan teile viis minutit aega.

• Kaks minutit on aega.

• Proovi rääkida üks minut.

• Ma panen stopperi tööle.

• Ma ütlen, kui aeg saab läbi/täis.

• Aeg läks!

• Üks minut veel.

• Meil on veel aega.

• Kui üks minut saab täis, siis rohkem ei arvuta.

• Viis minutit on täis saanud.

• Aeg sai täis.

• Ootame ühe minuti veel.

• Kas sul jäi aega puudu?

• Kellel jäi aega väheks?

• Hoiame tempot.

3.3. Proovime rääkida eesti keeles

• Proovime eesti keeles rääkida.

• Me räägime tunnis eesti keeles.

• Kuidas seda eesti keeles öelda? Kuidas see on eesti keeles? Kuidas me seda eesti keeles ütleme?

• Kas sa kordaksid sama asja eesti keeles? Korda palun sama asja eesti keeles.

• Ma ei tea, kuidas see vene keeles on.

• Mis see vene keeles on?

• Kuidas on vene keeles „julge“?

3.4. Arusaamise ja meelespidamise kontroll

• Kas sa said aru? Kas kõik said aru?

• Kas on arusaadav?

• Kas sa tead, mida see tähendab?

• Kas te saate aru, mis ma räägin?

• Kes sai aru, mida peab tegema?

• Kuidas sa sellest sõnast aru saad?

• Kas keegi on kuulnud sellist sõna?

• Mäletate, me oleme sellest rääkinud.

• Mis oli reegel?

• Kas sul on meeles?

• Kas tuli meelde?

• Kas läks meelest ära?

3.5. Õpetaja aitab

• Kas on vaja aidata? Kas on vaja abi?

• Kui on küsimusi, siis palun küsige. Kui on mingi mure, siis küsime.

• Kas on küsimusi?

• Aga miks sa ei küsi?

• Kas on vaja korrata?

• Kes ütles „õpetaja”?

• Ma kohe tulen.

• Ma kohe vaatan.

• Ma tulen vaatan, kuidas sul läheb.

• Ma kohe ütlen sulle.

3.6. Tehniliste vahendite kasutamine

• Kes tahab telefonis teha, võib telefonis teha.

• Kliki siia/siin.

• Kirjuta kasutajatunnus ja parool.

• Ma ei mäleta sinu parooli. Ma ei tea sinu parooli.

• Kes sai sisse?

• Kes pole veel sisse saanud?

• Kui sa oled lõpetanud, võid välja logida.

• Logi välja. Ärge unustage välja logida.

3.7. Kodused ülesanded ja teadmiste kontroll

• Mida te tänaseks õppisite?

• Tänaseks oli õppida ..

• Kontrollime üle koduse töö.

• Tee palun lahti oma kodune töö. Tee lahti kodune ülesanne. Avage kodune ülesanne.

• See oli kodune ülesanne.

• Miks on kodune töö tegemata?

• Ma kirjutasin koduse ülesande e-kooli.

• Nikita tuleb mulle vastama kodust tööd.

• Kas sa tahaksid korrata?

• Tunni lõpus teeme väikese tunnikontrolli.

• Meil tuleb kontrolltöö.

• Nüüd tuleb väike test.

• Hindeid näed sa e-koolis.

• Täna on viimane päev vastamiseks.

• Kas keegi tahab täna vastata?

• Pärast tundi jääte klassi ja vastate.

4. AKTIIVNE OSALEMINE

4.1. Kas kõik kuulevad ja näevad?

• Kas sa näed sealt tagant?

• Kas te näete hästi?

• Kas sa näed nüüd paremini?

• Kas sa näed, mis tahvli peal on?

• Pane tuli põlema, siis sa näed paremini kirjutada.

• Kustuta tuli ära.

• Palun tõmba kardin alla.

• Paneme rulood ette. Tõmbame rulood alla.

• Kas kõik kuulsid?

• Tõsta käsi, kui sa mind kuulsid.

• Kas sa ei kuulnud küsimust?

• Pool klassi kuulis mind.

• Loe nii, et teised kuulevad.

• Palun loe natuke kõvemini.

• Palun ütle uuesti, ma ei kuulnud.

• Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.

4.2. Käe tõstmine

• Kes teab, tõstab käe.

• Kes tahab rääkida, tõstab käe.

• Käsi püsti!

• Kellel on valmis, käsi püsti!

• Me räägime ükshaaval. Räägime palun ükshaaval.

• Jevgeni tõstis käe.

• Nastjal oli käsi püsti.

• Anna käega märku, kes teeb veel harjutust. Andke käega märku, kes teeb veel harjutust.

• Tõsta palun pliiats, kui sul on valmis.

• Käed alla.

4.3. Muud kehaga seotud fraasid

• Kõik panevad silmad kinni. Pange silmad kinni.

• Sa ei või piiluda.

• Tee silmad lahti ja vaata enda ümber.

• Joonista käega õhku null.

• Pane käed laua peale.

• Puhkame kätt.

• Raputa käsi.

• Seisa sirge seljaga.

• Kas sul on raske istuda?

• Kas tahate natuke liigutada?

• Teeme liikumispausi.

4.4. Kas kõik asjad on kaasas?

• Kus vihik on?

• Sa unustasid vihiku koju.

• Sinu vihik on minu käes.

• Kas kõigil on õpikud kaasas?

• Kellel ei ole õpikut?

• Kas sa leidsid töövihiku?

• Kas sa leidsid, kuhu kirjutada?

• Kas kõik leidsid paberi?

• Ma annan sulle lehe/paberi.

• Kellel ei ole lehte/paberit, võtab sealt.

• Äkki sõber/pinginaaber saab laenata sulle.

4.5. Iseseisvalt või koos

• Tee ise edasi.

• Proovi palun ise teha.

• Teeme üksi. Teeme iseseisvalt. Igaüks teeb ise.

• Järgmise ülesande teed vaikselt.

• Tee vaikselt. Tee tasakesi.

• Mõtled ise välja.

• Omavahel vaikselt võite rääkida, aga teisi segada ei tohi.

• Omavahel võite arutada.

• Ära ilma minuta edasi mine.

• Teeme koos. Ütleme kõik koos. Loeme kõik koos.

4.6. Paaristöö

• Me töötame täna paarides. Täna te saate paaris töötada ja üksteist aidata.

• Te töötate kahekesi.

• Loeme ennast paaridesse. Loeme ennast kaheks.

• Otsi endale paariline. Leia endale paariline.

• Nüüd hakka paarilist otsima.

• Võtame paaridesse. Võtke paaridesse. Teeme paarid. Moodustame paarid.

• Anna käega märku, kes on leidnud paarilise. Andke käega märku, kui olete leidnud paarilise.

• Võta paarilisel käest kinni.

• Kus on sinu paariline?

• Istuge paari kaupa.

• Istuge kokku.

• Võta oma asjad ja mine Polina juurde.

• Istu Polina kõrvale.

• Kuidas teil läheb paaristöö?

• Te teete koos.

• Tehke koostööd.

• Aruta oma paarilisega.

• Küsi oma paariliselt/pinginaabrilt.

• Aita oma paarilist.

4.7. Rühmatöö

• Me teeme grupitööd/rühmatööd.

• Moodustame kaks võistkonda.

• Te olete ühes rühmas.

• Te olete kolmekesi/neljakesi.

• Teeme suuremad/väiksemad rühmad.

• Mis rühmas sa olid/oled?

• Kes oli/on sinu rühmas?

• Kas sa olid/oled esimeses või teises rühmas?

• Te võite lauad kokku lükata.

• Mine oma grupi/rühma juurde.

• Arutage grupis/rühmas.

• Arutage omavahel.

4.8. Kuidas teil läheb? Kas saite valmis?

• Kas on valmis?

• Kas olete jõudnud?

• Kas kõik jõudsid?

• Kas on tehtud?

• Kellel ei ole tehtud?

• Teistel saab varsti valmis.

• Kuidas tundub? Kas tuleb välja?

• Kas saime selgeks?

• Kas on küsimusi või kõik on selge? Kas kõik on selge?

• Kas on raske?

• Kas oli kerge ülesanne?

• Osadel oli natuke raske.

• See polegi nii lihtne.

4.9. Tagasiside: hästi tehtud

• Õige vastus.

• Täiesti õige.

• Just!

• Sa ütlesid õigesti.

• Väga hästi loetud.

• Väga hea! Väga hästi! Väga tubli!

• Väga hästi läheb.

• Suurepärane. Väga ilus.

• Tuleb välja küll! Oskad küll!

• Väga hästi tuli välja.

• Nikita saab ka kohe hakkama.

• Sa said väga hästi hakkama.

• Aitäh, et oskasid jälgida.

4.10. Tagasiside: proovi veel

• Ei ole õige.

• Oled kindel, et on õige?

• Mida teised ütlevad?

• Kas on teisi arvamusi?

• Vaadake üle.

• Vaata uuesti.

• Mõtle veel.

• Tegid midagi valesti. Siin on midagi valesti.

• Midagi on puudu. Siin on midagi puudu.

• Siin/seal on viga.

• Sa pead veel natuke harjutama.

• Sul on vaja korrata.

• Natuke tuleb korralikumalt teha.

• Tuleb uuesti teha.

• Järgmine kord läheb paremini.

• Ma ei kuulnud hästi, palun ütle uuesti.

• Palun korda.

5. ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE

5.1. Töölehtede jaotamine

• Täna teeme töölehte.

• Mul on teile üks tööleht.

• Ma annan sulle lehe.

• Võta üks ja saada edasi.

• Kas kõik said? Kas kõigil on nüüd tööleht?

• Ole hea ja võta siit endale.

• Pane nimi kirja. Nimi peale. Kirjuta lehele oma nimi.

• Pane tööleht töövihiku vahele.

5.2. Materjalide avamine ja sulgemine

• Võta õpik. Võtke õpikud.

• Kas kõigil on õpik?

• Ava õpik leheküljelt kolmkümmend.

• Vaata joonist/pilti/tabelit leheküljel kakskümmend seitse.

• Pööra lehte. Võta järgmine lehekülg.

• See on järgmisel leheküljel.

• Tee lahti töövihik. Tehke lahti töövihikud.

• Harjutus on leheküljel viiskümmend kuus.

• Võta lahti vihik. Võtke lahti vihikud.

• Teeme päevikud lahti.

• Võta õpik kõrvale.

• Võta paber ja hakka kirjutama.

• Õpik lahti, töövihik kinni.

• Raamatut sul enam vaja ei ole.

• Paneme õpikud kinni.

• Pange töövihikud ära. Pane need lehed ära.

5.3. Õige koha leidmine

• Keera lehekülge/lehte.

• Järgmine lehekülg, palun.

• Lähme edasi siia/järgmisele leheküljele. Lähme edasi leheküljele viiskümmend.

• Võtke palun lehekülg viiskümmend kuus, harjutus number kaks.

• Sul ei ole õige lehekülg.

• Ütle mulle leheküljenumber, palun.

• Kas keegi veel ei tea, mis ülesanne?

• Kes teab, kust me hakkame lugema?

• Miks sa ei jälgi?

• Jälgi teksti!

• Lähme siit edasi.

• Võta järgmine lause.

• See lause oli juba, võta järgmine.

• Näita Nastjale, kus me oleme.

• Näita Ivanile, kust peab lugema.

• Vaata, me loeme siit.

• See on kohe lehekülje alguses.

• See on lehekülje keskel.

• See on esimese lõigu lõpus.

• Alt/ülevalt kolmas rida.

• Kas kõik leidsid? Kas kõik leidsid õige koha?

• Kõik on leidnud.

5.4. Töövahendid

• Otsi välja harilik pliiats.

• Võta värviline pliiats.

• Terita pliiats ära.

• Küsi sõbra/pinginaabri käest pliiatsit.

• Pane pliiatsid pinalisse.

• Pliiats on katki.

• Sina oled ka ilma pastakata.

• Kas su marker ei kirjuta?

• Võta joonlaud.

• Võta teritaja.

• Sul on vaja kääre ja liimi.

• Võta paber ja hakka kirjutama.

• Võta kiiresti tööleht.

• Sa ei pea paberit mapist välja võtma.

• Teeme päevikud lahti.

• Õpikut võib alati kasutada.

• Töövihikut ei ole vaja.

• Sinu vihik on minu käes.

• Otsi sõnastikust.

• Sõnastik on õpikus.

6. KIRJALIKUD JA SUULISED ÜLESANDED

6.1. Teksti lugemine

• Hakka lugema. Hakkame lugema.

• Pane näpp peale.

• Jälgi teksti.

• Loeme kõik koos.

• Loeme valjusti.

• Loe vaikselt tekst läbi.

• Loe korralikult/tähelepanelikult.

• Igor, alustame sinust.

• Loe, mis seal kirjas on.

• Loeme lausete kaupa.

• Loe esimene/järgmine/viimane lause.

• Loe palun edasi.

• Järgmine lause, palun.

• Melissa loeb edasi.

• Julia, mine sealt edasi.

• Kelle kord nüüd on?

• Nüüd on Nikita kord.

• Lähme edasi.

• Loe uuesti. Loe üks kord veel. Loe see lause uuesti, palun.

• Aitäh, aitab küll.

• Stopp!

• Sa loed kaks korda.

• Loe mitu korda.

• Kõik loevad kaks lauset.

• Igaüks loeb ühe lause.

• Loe lause algusest lause lõpuni.

• Loeme lõikude kaupa.

• Loe esimene lõik.

• Võta järgmine lõik.

• Loe lõpuni.

• Loe see peatükk lõpuni.

• Lugesid läbi?

6.2. Teksti analüüsimine

• Mis on selle teksti pealkiri?

• Mis te tekstist välja lugesite?

• Millest sa aru said?

• Kuidas oli tekstis?

• Vaatame selle osa tekstist koos üle.

• Millised sõnad on väga tähtsad?

• Mida see sõna tähendab?

• Kas teised sõnad on selged?

• Kas kõik on selge?

• Leia tekstist kõik kohanimed.

• Kas teil on küsimusi teksti kohta?

6.3. Hakkame tegema harjutust

• Hakka tegema esimest harjutust.

• Me teeme ülesande number kaks.

• Hakkame tegema järgmist harjutust.

• Proovi järgmist harjutust ka teha.

• Vaata järgmist ülesannet.

• Loeme tööjuhendit. Loeme uuesti tööjuhendit.

• Loe, mida me peame tegema selles ülesandes.

• Kes sai aru, mida peab tegema?

• Vaata, kas sa oskad seda ülesannet ise teha.

• Ütle, mida me siia kirjutame.

• Vaatame selle koos üle.

6.4. Tööjuhised

Loe esimene küsimus.

• Loe palun tööülesannet/töökäsku uuesti.

• Loe tähelepanelikult.

• Vaata esimest küsimust.

• Loe ette kuuenda harjutuse tekst.

• Loe tekst ise vaikselt läbi.

• Loeme nüüd valjusti. Nikita alustab.

• Julia, loe sina järgmine lause.

Kirjuta vastus.

• Kirjuta õige lõpp / õige täht / õige sõna.

• Kirjuta lausele õige lõpp.

• Kirjuta lünka õige sõna.

• Kirjuta tähed/numbrid juurde.

• Kaks varianti võib olla.

• Tee ring ümber. Tee õigele vastusele ring ümber.

• Tee värviliseks. Tee õige vastus värviliseks.

• Värvi ära õige vastus.

• Iga sõnaga teed ühe lause. Tee iga sõnaga üks lause.

• Sa pead kasutama neid sõnu, mis on selles ülesandes.

• Kasuta kõiki neid sõnu.

• Igaüks mõtleb ise oma laused.

• Kirjuta näidise järgi.

• Koosta nimekiri.

• Pane kirja kõik koduloomad, keda sa tead.

Kas see on õige või vale?

• Mis nendest lausetest on õige ja mis on vale?

• Kumb on õige? Kumb vastus on õige?

• Tõmba vale sõna / vale lause maha.

• Tõmba maha sõna/arv, mis ei sobi ritta.

• Seda me ei tõmba maha.

• Tõmba joon alla. Tõmba vastusele joon alla.

• Märgi ära õige vastus.

• Vali õige vastus.

Nüüd vaatame tabelit.

• Igas tulbas on neli sõna.

• Jaga sõnad kolme tulpa.

• Loe sõnad, mis on vasakul/paremal pool tulbas.

• Tabel peab olema täidetud.

Hakkame meisterdama.

• Võta värvipliiatsid/liim/käärid. Kasuta värvipliiatseid/liimi/kääre.

• Lõika ruut/lill/õun paberist välja.

• Kleebi tükid kokku.

• Kleebi taustale puud/pilved.

• Kortsuta värviline paber ära.

• Rebi paberist ribad.

• Voldi paber pooleks.

• Vooli loomale pea/saba/käpad.

• Vajuta natuke tugevamini.

• Joonista ring/ruut/puu. Joonista pilt.

• Joonista šablooni järgi.

• Kaunista oma pilt ära.

6.5. Kontrollime vastuseid

• Kas sul on valmis? Kas sul on tehtud?

• Kellel on valmis? Kellel ei ole veel valmis?

• Hakkame vaatama. Hakkame kontrollima.

• Kontrollime ära harjutuse number kolm.

• Loe meile oma vastus ette.

• Kontrolli oma vastust.

• Mis vastus on?

• Mis on esimese/teise/kolmanda küsimuse vastus?

• Lähme järgmise küsimuse juurde.

• Kas sa tahad, et ma kirjutan selle tahvlile?

• Vaata tahvli peale!

• Ütle oma näide.

• Ütle täislause.

• See lause oli õige.

• Õige vastus.

• Pane pluss.

• Ei tulnud õiget vastust.

• Paranda ära ja jäta meelde.

• Kas sa tegid õigesti?

• Kellel oli kõik õige?

6.6. Kirjuta vihikusse

• Teeme vihikusse mõned ülesanded.

• Paneme paar asja vihikusse kirja.

• Pane pealkirjaks „Reegel”.

• Kas pealkiri on olemas?

• Tõmba pealkirjale joon alla.

• Kirjuta vihikusse tunni teema.

• Ära unusta kirjutada kuupäeva. Kirjuta tänane kuupäev.

• Kirjuta kuupäev lehekülje servale.

• Kohe kirjutame näited.

• Kirjuta see sõna trükitähtedega.

• Ma kordan, et te jõuaksite kirjutada.

• Kleebi paber vihikusse.

• Kirjuta tahvlilt maha.

• Siia ei mahu, võta uus lehekülg.

• Jälgi käekirja!

• Kirjuta see puhtalt ümber.

6.7. Kuulamine

• Kuula korraks.

• Kuula nüüd.

• Kuula üks kord veel.

• Kuula hoolega/tähelepanelikult.

• Kuula lõpuni.

• Kuula ja korda.

• Kuula, mis on järgmine ülesanne.

• Kas sa ei kuulnud küsimust?

6.8. Rääkimine

• Ütleme kõik koos.

• Kuula ja korda.

• Vaata minu suud.

• Vaata siia ja ütle.

• Räägi, mida sa sellest teemast tead.

• Räägi, mida te peate tegema.

• Millest sa aru said?

• Kuidas te sellest aru saate?

• Kõik mõtlevad, aga küsin üht õpilast korraga.

• Tuleta meelde, millest me rääkisime.

• Nimeta mulle viis märksõna.

• Mis on pildil?

• Kes on pildi peal?

• Mida sa näed?

• Kes tahab täna jutustada?

• Proovi rääkida üks minut.

• Kes ei ole saanud rääkida?

• Kõik on saanud rääkida.

• Vabandust, ma ei kuulnud, mida sa ütlesid.

6.9. Küsimine

• Ma küsin sinu käest. Ma küsin teie käest.

• Nüüd ma küsin sinult.

• Küsin nimepidi.

• Järgmine küsimus tuleb Igorile.

• Harjutame küsimuste esitamist.

• Mina alustan ja see, kes vastab, küsib järgmise küsimuse.

• Sina küsid uue küsimuse. Küsi sina nüüd kedagi teist.

• Nüüd on Igori kord küsida.

• Sinu küsimus. Mis küsimus sul on?

• Kellelt sa küsid?

• Küsi minult. Küsi oma naabrilt.

• Kas kõik on saanud vastata?

7. FÜÜSILINE TÖÖKESKKOND

7.1. Koht klassis

• Mine tagasi oma kohale. Istu palun oma kohale. Istume tagasi oma kohtadele.

• See koht ei sobi sulle.

• Mine istu sinna taha lauda.

• Istu esimesse/viimasesse pinki.

• Istu uksepoolsesse/aknapoolsesse ritta.

• Tule istu Maksimi kõrvale.

• Võta asjad ja istu siia.

• Teie ärge veel istuge.

• Istuge kokku.

• Liigume tagasi/paremale/keskele.

• Esimene/teine/kolmas rida, istuge!

• Keskmine rida ei ole valmis.

• Aknapoolne/uksepoolne rida on valmis.

7.2. Füüsiline heaolu

• Kas sul on külm?

• Ega teil külm ei ole?

• Mul on ka natuke külm.

• Ütle mulle, kui sul hakkab külm.

• Ma panen akna kinni.

• Kas hakkas natuke soojem?

• Klassis on soe.

• Võtke kampsunid seljast ära.

• Ma teen akna lahti.

• Tuulutame klassi.

7.3. Laud ja klass korda

• Peame klassi korda tegema.

• Korja palun prügi üles.

• Viska see prügikasti.

• Tule võta kühvel ja hari.

• Kas asjad on laua peal korras? Kas laud on korras?

• Kõik asjad on laua nurgal.

• Asjad on laua peal korralikult.

• Pavel koristab laua ära.

• Tehke laud korda, muidu on paha töötada.

• Teil on laud asju täis.

• Pane asjad eest ära.

• Lükka oma tool laua alla.

• Ma teen tahvli puhtaks.

8. KÄITUMISE JUHTIMINE

8.1. Müratase

• Tasa-tasa. Vaikust, palun!

• Ma ootan vaikust.

• Klassis on vaikus.

• Istume tasakesi.

• Praegu ei räägi. Me ei jutusta.

• Paneme suu kinni.

• Palun ära räägi minuga koos.

• Mul on väga raske teist üle rääkida.

• Lepime kokku, et üks inimene räägib korraga.

• Räägime ükshaaval.

• Mina kuulen sinu häält.

• Ära karju palun. Ära kisa.

• Kas saab vaiksemalt? Palun natuke vaiksemalt.

• Kes oskab tasakesi tööd teha?

• Proovime nii, et sa kuulad teisi ka. Kuula teisi ka.

• Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.

• Ma ei kuule, mida Igor loeb.

• Teised ei ütle mitte midagi.

• Sa segad vahele.

• Palun ära sega.

• Nikita, sa segad.

• Nikita, aitab!

• Laseme teistel rahulikult lõpetada.

8.2. Tähelepanu saamine

• Palun vaadake kõik mind.

• Teised kuulavad ja vaatavad ka.

• Vaata siia.

• Ma palun korraks teie tähelepanu.

• Kas me saame alustada?

• Kas te kuulsite, mis ma ütlesin?

• Kuula palun.

• Kolmas kord ütlen.

• Meil on tund praegu.

• Kas ma võin rääkida?

• Mina räägin praegu.

• See ei ole praegu tähtis.

• Vahetunnis räägime sellest.

8.3. Õppimisele keskendumine

• Ei istu niisama.

• Teeme tööd.

• Nikita töötab.

• Me ei maga.

• Mõelge kaasa.

• Jälgi teksti.

• Kui sa ei jälgi, siis sa ei saagi aru.

• Kas teie ka meiega kaasa teete?

• Äkki sa hakkad tööle?

• Vaata oma tööd.

• Vaata oma raamatusse.

• Mida sa otsid?

8.4. Mida ei tohi teha

• Ära sodi õpikut.

• Viska näts prügikasti.

• Võta kapuuts peast ära.

• Me ei söö tunni ajal. Sööme vahetunnis. Söö vahetunnis edasi.

• Söö vahetunnis edasi.

• Ära nihele, istu korralikult. Palun ära kõõlu tooliga.

• Tualetis käime vahetunni ajal.

• Palun pane see ära. Pane see ära või too minu kätte. Ma võtan selle enda kätte.

• Pane telefon kotti. Too telefon minu lauale.

• Tunni ajal on telefon hääletu. Pane telefonil hääl maha. Pane telefon hääletu peale.

• Teiste asju ei tohi võtta luba küsimata.

• Me ei naera teiste üle.

• See ei ole naljakas. Kui kellelgi läheb halvasti, siis me ei naera, vaid aitame.

1. Ettekanne

1.1. Kuidas alustada

• Head kuulajad!

• Lugupeetud kuulajad/kohalviibijad!

• Oma ettekandes tutvustan [+ mida] / räägin [+ millest].

1.2. Kuidas lõpetada

• Kokkuvõtteks/kokkuvõtlikult/lõpetuseks võib öelda, et ..

• Sellega ma lõpetan.

• Tänan/aitäh!

• Tänan/aitäh kuulamast!

• Tänan/aitäh tähelepanu eest!

1.3. Küsimused ja kommentaarid

• Aitäh huvitava ettekande eest.

• Nüüd on aeg küsimusteks ja kommentaarideks.

• Kas ettekande kohta on küsimusi või kommentaare?

• Mul on üks küsimus.

• Minu küsimus puudutab [+ mida].

• Nagu ma kuulsin, ..

• Kui ma õigesti aru sain, ..

• Kas ma sain õigesti aru, et ..

• Palun parandage mind, kui ma eksin.

2. Arvamuste ja mõtete vahendamine

• Artikli autor ütles/rääkis, et .. / Artikli autori sõnul on ..

• Teadlane väidab/väitis, et .. / Teadlase väitel on ..

• Eksperdid arvavad/arvasid, et .. / Ekspertide arvates on ..

• Spetsialistid kinnitavad/kinnitasid, et .. / Spetsialistide kinnitusel on ..

• Ajakirjanik teatab/teatas, et .. / Ajakirjaniku teatel on ..

• Autor/oponent/ekspert/teadlane

  • märgib/märkis, et ..

  • nendib/nentis, et ..

  • leiab/leidis, et ..

  • tõdeb/tõdes, et ..

  • konstateerib/konstateeris, et ..

  • lisab/lisas, et ..

  • jõuab järeldusele/jõudis järeldusele, et ..

  • meenutab/meenutas, et ..

  • meenutab/meenutas [+ mida] olukorda/juhtumit/sündmust

  • kinnnitab/kinnitas, et ..

  • kinnnitab/kinnitas [+ mida] fakti/väidet/oletust

  • kahetseb/kahetses, et ..

  • kahetseb/kahetses [+ mida] otsust/valikut

  • tunnistab/tunnistas, et ..

  • tunnistab/tunnistas [+ mida] tõsiasja/vajadust/probleemi

  • soovitab/soovitas [+ mida] meetodit/lahendust/raamatut

  • soovitab/soovitas [+ (kellel) mida teha] (inimestel/neil) lugeda/kontrollida/konsulteerida

  • põhjendab/põhjendas [+ mida (millega)] otsust/seisukohta/valikut (asjaoluga/väitega/tõsiasjaga)

• Retsensendi hinnangul on ..

3. Akadeemilise teksti kirjutamine

3.1. Sissejuhatus

Töö teema

• Siinse töö teema/teemaks on [+ mis].

• Siinses/käesolevas töös on vaatluse all / tähelepanu all [+ mis].

• Siinses töös uuritakse/vaadeldakse/käsitletakse/analüüsitake [+ mida].

• Siinses töös uurin/käsitlen/analüüsin [+ mida].

• Siinne töö/uurimistöö keskendub [+ millele].

Teema aktuaalsus

• Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama [+ millele].

• Viimastel aastatel on huvi [+ mille vastu] taas kasvanud.

• Seetõttu on oluline uurida [+ mida].

• Seetõttu on oluline uurida [mille] mõju [+ millele].

• Seetõttu on ka siinse töö uurimisobjektiks valitud [+ mis].

• Uuring on vajalik, et välja selgitada [+ mis] / tuvastada [+ mis/mida].

Teema senine uuritus

• Käesoleva töö autorile teadaolevalt ei ole Eestis seni avaldatud uurimusi [+ mille kohta].

• Siinse töö autorile teadaolevalt ei ole [+ mida] seni veel lähemalt uuritud.

• [Mida] on seni väga vähe uuritud.

• Varem on küll läbi viidud uuringuid [+ mille kohta], kuid otseselt [+ mida] ei ole seni uuritud.

• Siinse töö autori arvates on [mis nähtus] seni vähe käsitlemist leidnud.

Töö eesmärk

• Töö/uurimistöö/uurimuse eesmärk/eesmärgiks on

  • .. välja selgitada [+ mis] / [mille] mõju [+ millele]

  • .. anda ülevaade [+ millest]

  • .. analüüsida [+ mida]

  • .. anda hinnang [+ millele]

  • .. kirjeldada [+ mida]

  • .. koguda andmeid [+ mille kohta]

  • .. saada uusi teadmisi [+ mille kohta]

  • .. koostada [+ mis]

  • .. hinnata [+ mida]

  • .. välja töötada [+ mis]

  • .. võrrelda [+ mida millega].

Uurimisküsimuste sõnastamine

• Siinse/käesoleva töö uurimisobjekt on ..

• Uurimuse eesmärgist lähtuvalt on siinses töös sõnastatud järgmised uurimisküsimused: ..

• Uurimuse eesmärgist lähtudes formuleeriti kaks uurimisküsimust: ..

• Siinses töös otsitakse vastust järgmistele küsimustele: ..

• Töös on püstitatud kaks täpsemat uurimisküsimust: ..

• Oma töös otsin vastust neljale uurimisküsimusele: ..

Hüpoteeside püstitamine

• Siinses töös on püstitatud kaks hüpoteesi: ..

• Võttes aluseks eelnevalt avaldatud uuringud, püstitan/püstitatakse kolm hüpoteesi.

• Sellest lähtuvalt on püstitatud hüpotees, et ..

• Eelnevast lähtudes püstitasin hüpoteesi, et ..

Töö ülesehituse tutvustamine

• Siinne uurimistöö koosneb kahest/kolmest osast.

• Töö esimeses osas tutvustatakse/tutvustan [+ mida].

• Esimeses osas tuleb juttu [+ millest].

• Esimeses peatükis arutletakse [+ mille üle].

• Töö teises osas antakse ülevaade [+ millest].

• Kolmandas peatükis analüüsitakse põhjalikumalt [+ mida].

• Viimases peatükis tuuakse välja [+ mis].

• Kokkuvõte töö tulemustest tehakse peatükis X.

3.2. Sisuosa

Varasemate uurimistööde refereerimine

• Üks olulisemaid selleteemalisi uurimusi on [+ mis].

• [Kes] viisid läbi uuringu [kelle] seas.

• Varem on uuritud ka [+ mida].

• Samasugust metoodikat kasutati ka [kelle] uuringus, mis keskendus [+ millele].

• [Kelle] uuringu eesmärk oli [+ mida teha].

• Varasemad/erinevad uuringud on näidanud, et ..

• [Kelle] uuringus toodi enim välja [+ mida].

• [Kelle] uuringus leiti, et ..

• Nimetatud uurimuses jõuti järeldusele, et ..

• Vastavalt [kelle] läbi viidud uuringule on ..

• Nende uurimuste põhjal võib järeldada, et ..

• Seega saab nende uurimuste tulemuste põhjal väita, et ..

• [Kelle] uurimistöö tulemused viitavad [+ millele].

Meetod ja andmed

• Töös kasutati [millist] meetodit.

• Siinses töös on [mida] analüüsitud [millise meetodi] abil.

• Siinse töö eesmärkide saavutamiseks on sobivaim just [milline] meetod.

• Allikatena kasutatakse [mille] raames kogutud materjale.

• Töö empiirilises analüüsis on kasutatud [kelle hulgas] läbi viidud küsitluse tulemusi.

• Töö on koostatud [milliste] andmete põhjal.

• Töös kasutatud andmed pärinevad [+ kust].

• Töös kasutati poolstruktureeritud intervjuudega kogutud andmeid.

• Intervjuud viidi läbi [+ kellega].

• Intervjuud salvestati diktofoniga ning viidi pärast kirjalikku vormi.

• Kogutud andmed võimaldavad teha järeldusi [+ mille kohta].

• Valimi suurus oli ..

• Valimi moodustasid [+ kes].

• Valim koosnes [+ kellest].

• Andmete kogumiseks kasutati [kelle] välja töötatud küsimustikku.

• Küsimustiku töötas välja siinse töö autor.

• Küsimustiku/ankeedi kohandas ja tõlkis eesti keelde töö autor.

• Uuring viidi läbi kahest osast koosneva ankeetküsitlusena.

• Esimeses osas esitati küsimusi [+ mille kohta], teise osa küsimused puudutasid [+ mida].

• Kasutati nii suletud, avatud kui ka valikvastustega küsimusi.

Joonised, tabelid, diagrammid, lisad, näited

• Joonisel on esitatud [+ mis] küsitluse tulemused [+ mille lõikes/mille kohta].

• Joonisel N on kujutatud [+ mis/mida] näide/näidet [+ millest/mille kohta].

• Joonisel N on kujutatud [+ mis/mida] seosed/seoseid [+ mille vahel].

• Joonisel N näeme [+ mida] võrdlevaid andmeid [+ mille kohta].

• Joonisel N on välja toodud [+ mis] A ja B omavaheline seos.

• Jooniselt/graafikult/diagrammilt on näha, et ..

• Nagu allolevalt jooniselt näha/paistab, on ..

• Joonisel N toodud kuvatõmmisel on näha [+ mis/mida].

• Jooniselt N on näha [+ mis] erisused [+ mille vahel].

• [Mis] Seos/seosed on näha joonisel N.

• [Mis] Seos/seosed on välja toodud joonisel N.

• Tulemused esitatakse tabelina/tabelitena.

• Tabeli N põhjal võib järeldada, et ..

• Tabelite N ja N põhjal võib öelda, et ..

• Nagu selgub tabelist N, on ..

• Intervjuu küsimuste kava / küsitluse ankeet on esitatud töö lisas.

• Vastajate andmed on toodud lisas N.

• Näide N illustreerib [+ mida].

• Näites N on tegemist [+ millega].

• Näidetest A ja B on näha, et ..

Tulemuste esitamine

• Andmete/intervjuude/vastuste analüüs näitas, et ..

• [Mille] Andmete/vastuste analüüsist selgus, et ..

• Uuringu tulemused näitasid, et ..

• Katsete käigus selgus, et ..

Hüpoteeside kinnitamine/ümberlükkamine

• Töös leidis kinnitust hüpotees, et ..

• Seega leidis kinnitust ka hüpotees, et ..

• Osaliselt leidis kinnitust ka uurimistöö teine/kolmas hüpotees, mille järgi ..

• Töö toetab hüpoteesi, et ..

• Töö kolmas hüpotees, mille kohaselt .. , leidis samuti kinnitust.

• Seega ei leidnud kinnitust vaid esimene hüpotees, mis puudutas [+ mida].

• Töös ei leidnud kinnitust hüpotees [+ mille kohta].

• Esialgselt püstitatud hüpotees, et .. , ei leidnud kinnitust.

• Eelnevale tuginedes peab tõdema, et esimene hüpotees ei leidnud kinnitust.

• Siinses uurimuses ei leidnud kinnitust hüpotees, et ..

Järeldamine

• Andmete põhjal saab väita, et ..

• Tulemustest järeldub, et ..

• Tulemuste/intervjuude/dokumentide põhjal võib järeldada, et ..

• Seega võib öelda, et ..

• Seega ei saa väita, et ..

• Uurimuse tulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ..

3.3. Kokkuvõte

Teema nimetamine

• Selles töös uuriti/vaadeldi/käsitleti [+ mida].

• Selles töös uurisin/vaatlesin/käsitlesin [+ mida].

• Siinses töös oli vaatluse all [+ mis].

Eesmärgi esitamine

• Töö põhieesmärk oli välja selgitada, kas ..

• Siinse töö eesmärk oli anda ülevaade [+ millest].

• Uurimuse eesmärk oli välja selgitada [+ mis].

• Töös püüti välja selgitada, kas ..

Põhitulemuste ja -järelduste esitamine

• Kokkuvõtvalt/kokkuvõtteks võib öelda, et ..

• Siinse töö kõige olulisemateks tulemusteks on ..

• Uurimuse käigus selgus, et ..

• Uurimuse tulemuste põhjal võib järeldada, et ..

• Seega võib järeldada, et ..

Töö väärtuse väljendamine

• Siinse töö tulemusi saab edaspidi rakendada [+ milleks].

• Töö tulemused võimaldavad edaspidi [+ mida teha].

• Siinse uuringu tulemuste põhjal saab edaspidi parandada [+ mida].

• Siinse töö tulemused on edaspidise teadustöö seisukohalt olulised, kuna ..

• Edaspidistes samateemalistes uuringutes saab kasutada siinse töö jaoks välja töötatud [+ mida] metoodikat/küsitlust.

Töö piirangud

• Siinkohal on oluline esile tuua ka uurimistöö piirangud.

• Töö üheks piiranguks on asjaolu, et ..

• Siinse uurimuse piiranguks võib pidada [+ mida] väikest valimit, andmete kogumise viisi.

• Töö piirangutena võib välja tuua järgmised asjaolud: ..

Edasiste uurimissuundade väljatoomine

• Siinse uuringu jätkuna võiks tulevikus uurida ka [+ mida].

• Edaspidistes uuringutes oleks otstarbekas keskenduda [+ millele].

• Seega vajaks teema ka edaspidist uurimist.

• Sellest lähtuvalt tuleks põhjalikumalt uurida [+ mida].

• On ka küsimusi, mis siinse töö raames vastust ei saanud ja vajaksid edasist uurimist.

• Töö edasiarendusena oleks võimalik läbi viia samalaadne uuring suurema valimiga.

• Siinse uurimuse teemat oleks võimalik edaspidi laiendada, võttes vaatluse alla ka [+ mille].

4. Artikli refereerimine

• Artikli eesmärk/eesmärgiks on [+ mis] / [+ mida teha].

• Artikkel käsitleb [+ mida].

• Artiklis käsitletava uurimuse eesmärgiks on [+ mida teha].

• Analüüsitavaks uurimismaterjaliks on [+ mis].

• Artiklis analüüsitakse [+ mida].

• Artiklis/joonisel/tabelis tuuakse välja andmed [+ mille kohta].

• Tabelist paistab, et ..

• Analüüsitud materjalist ilmneb, et ..

• Analüüsitud materjali põhjal võib väita, et ..

• Artikli autor on seisukohal, et ..

• Seejärel tahab autor näidata/tõestada [+ mida].

• Esiteks/teiseks/kolmandaks on artiklis esile toodud hüpotees, et ..

• Artikli autor jõuab järeldusele, et ..

• Artiklis jõutakse järeldusele, et ..

• Uurimuse tulemused on järgmised: ..

• Kokkuvõttes tõdeb autor, et ..