et

põhi

2 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 12.05.2026

Tähendused

1
õõnsa eseme või loodusliku süvendi alumine, kõige sügavam osa; millegi kõige madalam osa või kandev pind
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Veinivaadil löödi põhi alt.
  • Mulle meeldib selline magustoit, kus moos on põhjas ja kohupiim peal.
  • Laskusime Suure Kanjoni põhja.
Merepõhi.
Tee oli kõva põhjaga.
Naabersõnad
omadussõnaga
kõva põhi krõbe paks mudane liivane madal lame lai ühekordne kivine sile auklik kumer kahekordne libisemiskindel tasane krobeline ebatasane savine sügav
Mõnusa pitsa eeldusteks on krõbe põhi, maitsekas tomatikaste ning rikkalik kate.
Kasutage madalat või paksu põhjaga panni.
Esimene filtri tegi ta aukliku põhjaga konservipurgist.
Järv on tasase põhjaga, kallastelt järsult süvenev.
nimisõnaga
mere põhi järve poti veekogu auto vormi jõe ookeani oru koti pudeli klaasi akvaariumi anuma augu basseini haua kaevu kasti kausi korvi kraanikausi kraatri kuristiku
Lõika peekoniviilud ribadeks ja prae poti põhjas kergelt läbi.
Koha püüab saaki ainult öösiti ja veekogu põhja lähedal.
Veekogu põhi on väga mudane.
Ookeani põhi on meile siiani suures osas saladuseks jäänud.
Kui kallate veini ettevaatlikult, jääbki sade pudeli põhja.
Jooki võib maitsestada sidrunimahlaga või valada klaasi põhja kohvikoort.
Meie õnneks ulatus sisse lastud redel täpselt augu põhjani.
Tõuka ennast basseini põhjast jalgadega ülespoole!
Kaevu põhja oli kogunenud umbes kaks meetrit vett.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist.
Taldrikud olid kraanikausi põhja kinni jäätunud.
Kraatri põhi on hilisematel aegadel kattunud setetega.
Kuristiku põhi oli lage ja pime, siin voolas käre mägioja ja kivid olid kaetud samblaga.
seinad ja põhi pind küljed
Kuumutage ahi 180 kraadini ja määrige vormi küljed ja põhi rasvainega.
tegusõnaga
põhi paistab muutub kaob
Järve kaldad on kohati liivased, sügavamal aga muutub põhi mudaseks.
põhja katma tegema
Kaldad on pehmed ja mudased, põhja katab muda.
Puuri põhi kaetakse saepuruga, pesa tuleb puhastada 1–2 korda nädalas.
Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka- või kasepuust.
Veinivaadil löödi põhi alt.
põhja vajuma ulatuma jõudma
põhjas lebama voolama leiduma vedelema
Õhtul oli piim peaaegu otsa saanud, paki põhjas vedeleb vaid väike tilgake.
põhjast leidma piirama paistma
Umbes poolteist meetrit sügava augu põhjast paistsid torud.
põhjani jooma külmuma ulatuma
Sõber lõi klaasi kokku ja jõi siis põhjani.
Ta valas endale terve klaasi täis ja jõi põhjani.
Loigud ja lombid külmusid põhjani.
Naabersõnad
kõva põhi krõbe paks
1.1
mütsi, sõrmkübara vm eseme ülemine (laiem) pind või osa

Tõlkevasted

Näited
  • Mütsipõhi. верх шапки
1.2
geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega

Tõlkevasted

Näited
  • Korrapärast prismat, mille põhi ja külgtahud on ruudud, nimetatakse kuubiks.
2
asjaolu, millel miski põhineb, (mingit laadi) lähtekoht; vaimne või aineline alus
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Nende suhtel puudus tugev põhi.
  • Sellistel kahtlustel pole mingit põhja.
  • Väike kool andis hea põhja edasiseks.
Tahan, et mingi majanduslik põhi oleks olemas, kui abielluma hakkame.
Naabersõnad
omadussõnaga
tugev põhi hea kindel korralik teoreetiline ajalooline majanduslik
Väikelinna keskkool on andnud talle väga hea põhja edasisteks õpinguteks.
tegusõnaga
põhi puudub
Nende suhtel puudus tugev põhi.
Naabersõnad
tugev põhi hea kindel
3
taga olev pind (nt plakatil, maalil), millel miski esile tuleb
Sünonüümid
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Valgel põhjal ilutses punane rist.
Naabersõnad
omadussõnaga
valge põhi sinine must
Pärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
Naabersõnad
valge põhi sinine must
4
äärealast kaugel, millegi sügavuses asuv (varjatud) koht vormides: põhjas, põhja, põhjast
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas.
  • Kõpu metsade põhjas liigutab ennast tänavu talvelgi igavene päike.
4.1
hingeline sisemaailm, peidus olev sisemus
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Aldo silmade põhjas on tume ja sügav valu.
5
täiesti, täielikult, täiel määral vormis: põhjani
Sarnase tähendusega
Näited
  • Põhjani positiivne raamat.
  • Kui pidutsen, siis ikka südamest ja põhjani.
6
(helitugevuse, kiiruse vm maksimumvõimsuse kohta) vormides: põhjas ja põhja
Sarnase tähendusega
Näited
  • Naabripoiss kuulab muusikat, volüüm põhjas.
  • Reisiseltskonna soovil tuli bussis konditsioneer põhja keerata.
Naabersõnad
tegusõnaga
muusikat põhja panema keerama
Muusika pandi põhja nii, et üle terve bussi oli kuulda.
põhjas olema
Muusika on põhjas.

Erialasõnastikud

Arheoloogia terminibaas

ID 474028 Viimati muudetud 13.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond savinõu osad

Filosoofia terminibaas

ID 452223 Viimati muudetud 13.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
põhi

Matemaatika terminibaas

ID 665825 Viimati muudetud 18.01.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond matemaatika

Mesindusleksikon

ID 481389 Viimati muudetud 10.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • taru konstruktsiooni osa, mis suleb raamide (kärgede) aluse ruumi altpoolt
Hea teada
  • Pakktarudel põhi puudus. Seda asendasid pakktaru alla asetatud lauatükid või puuoksad. Mõnikord kaevati pakkataru alla ka süvend, kuhu kogunes tarulangetis. Igal kevadel pärast mesilaste puhastuslendlust tõsteti taru kõrvale ja augu põhi kaeti mõne sentimeetri paksuse liivakihiga. Tänapäeva tarude juures on põhi lahutamatu konstruktsiooni osa. Taru põhjad ehitatakse a) kinnised või b) lahtised (äravõetavad) ja c) universaalsed.
  • Kinniste põhjadega ehitatakse peamiselt lamavtarud, mille põhjad koosnevad kahest osast: sisemisest e pesaruumi põhjast ja välimisest e tarupõhjast. Pesaruumi põhi kinnitatakse pesaruumi alumise serva külge selliselt, et põhjalauad oleksid risti pesaruumiga. 20–30 aastat tagasi Eestis toodetud lamavtarudel olid põhjalauad kinnitatud pesaruumi alla pikuti. Pikuti pesaruumi alla löödud põhjalauad kõmmeldusid talvel niiskuse mõjul, mistõttu tuli varuemaperede või võrsikperede moodustamisel lamavtaru taskuossa põhja ja vaheseina vahelist pragu tihendada. Kui pesaruumi põhja lauad lüüakse alla risti pesaruumiga, ka siis tuleb põhjalaudadeks kasutataks mitte üle 10 cm laiusi laudu, mis kõmmelduvad vähem. Pesaruumi ja välispõhja vaheline ruum (tavaliselt 3–5 cm) soojustatakse mõne soojapidava materjaliga ja lüüakse alla täispunniga laudadest välispõhi. Ka välispõhja ehitamisel ei ole soovitatav kasutada laiemaid, kui 10 cm laiusi laudu.
  • Lahtise või äravõetava põhjaga ehitatakse tavaliselt korpustarud, sest korpused peavad olema vahetatavad. Lahtised põhjad võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma. 1) mitteventileeritavad põhjad on sellised, millel põhiline taru ventilatsioon toimub peamiselt lennuava kaudu. Kui suvel tagab selline põhi piisava ventilatsiooni, siis talvekuudel, kui lennuava on kitsendatud, koguneb põhja tagumistesse nurkadesse palju niiskust ja sinna tekivad kevadel hallituskolded. Hallituskollete tekkimise vältimiseks pannakse põhja ja pesakorpuse tagumise seina alumise ääre vahele paar tavalist tuletikku. Seda tuleb teha siis, kui on juba moodustunud eelkobar ja välistemperatuur on püsivalt alla +5°C. Kui tekitada täiendav ventilatsioon varem, kui pere on veel aktiivses olekus, täidavad mesilased põhja ja korpuse vahelise prao taruvaiguga. 2) ventileeritavad põhjad võib jagada põhimõtteliselt kolme rühma, millest tänapäeval valdava osa moodustavad keskelt ventileeritavad põhjad. Peale selle kasutatakse veel nurkadest ventileeritavaid põhju ja tunnelpõhju. Keskelt ventileeritavatel põhjadel on põhja keskel (tavaliselt 20×20 cm suurune) traatvõrguga kaetud ava. See ava kaetakse suveperioodiks vastava suurusega vineeri- või lauatükiga, et mesilased traatvõrgu silmi taruvaiguga ei täidaks. Sellise ventileeritava põhja eeliseks on see, et tagab talveperioodil väga hea ventilatsiooni ja pesad on kevadel seest kuivad. Negatiivseks omaduseks aga see, et talveks tuleb tarude ümber asetada maapinnani ulatuv tõrvapapp, ruberoid või mõni muu tuult mitteläbilaskev materjal, et isoleerida välisõhust tarualune ruum maapinna ja taru põhja vahel. Selline ruum soodustab taru ventileerimist, kuid ei ole otseses kokkupuutes välisõhuga. See kujutab endast nagu mingit õhu eelsoojendusruumi.
  • Tunnelpõhja läbib risti raame mõlemast otsast avatud tunnel, mille mõõtmeteks on: kõrgus 30–35 mm ja laius 100–120 mm. See tunnel kaetakse sügisel, kui mesilastel on moodustunud juba eelkobar kogu põhja ulatuses (u 1 mm paksuse) kartongi lehega. Põhja peale asetatud kartongisse rebitakse keskele (tunneli kohale) u 30 mm läbimõõduga ava. Selle ava kaudu toimubki pesa ventilatsioon. Kuna ava asub keset pesa, siis on välditud ka niiskuse kogunemine taru kaugematesse nurkadesse. Kevadel kartongileht asendatakse uuega ja eemaldatud kartong koos põhjalangetisega eemaldatakse ning põletatakse. Vastavalt mesilaspere arengule hakkavad mesilased üsna pea põhjatunnelil oleva kartongi sisse tehtud auku suurendama, vastavalt pere õhuvajadusele. Sellise põhja eeliseks on see, et mesilaspere ise reguleerib taru õhuvahetust vastavalt sellele, kuidas pere areneb. Puuduseks tuleb aga lugeda seda, et eriti kevadel ei loe mesilased kartongilehe alust pinda oma territooriumiks ja sinna koguneb ajapikku vahapuru, mahanäritud kartongipuru, samuti surnud mesilasi jms, kus leiavad endale soodsa elupaiga vahakoi vastsed, mullamurelased, kõrvahargid ja teised tarus mittesoovitavad elusolendid.
  • Nurkadest ventileeritavad põhjad ehitatakse selliselt, et põhja kõikidesse (vahest ka ainult tagumistesse) nurkadesse puuritakse 3–5 cm läbimõõduga ümmargused avad, mis kaetakse traatvõrguga. Traatvõrguga kaetud avadele asetatakse suveks samuti puidust või vineerist katted, et mesilased traatvõrgu silmi taruvaiguga ei täidaks. Sellised põhjad, kuigi ehituslikult kõige keerukamad, tagavad talveperioodil väga hea ventilatsiooni ja pesad on kevadel kuivad. Samuti nagu keskeltventileeritavate põhjade puhul, tuleb selliste põhjadega tarud talveks mähkida tõrvapapi või ruberoidi sisse. Võib kasutada ka vastava konstruktsiooniga tarualuseid, mille kasutamisel tarude tõrvapapi sisse mässimine ei ole vajalik.
  • Universaalsete põhjade näol on meil tegemist sisuliselt mitteventileeritavate põhjadega, sest neid saab kasutada nii taru põhjadena kui ka katustena. Universaalsete põhjade alla liigitatakse ka nn kombineeritud põhjad. Kombineeritud põhjadeks nimetatakse põhju, mis on kokku ehitatud söödanõuga või õietolmukoguriga. Paraku ei ole sellised põhjad Eestis eriti laialt levinud.
Boden
дно

Metalliaabits

ID 437560 Viimati muudetud 09.08.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
дно
грунт

Militerm | riigikaitseterminite andmebaas

ID 542968 Viimati muudetud 13.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
põhi eelistatud
Hea teada
  • PÜSTOLKUULIPILDUJA
põhi eelistatud
Näited
  • Salv: 1 - tõukur; 2 - korpus; 3 - põhi; 4 - vedrutald; 5 - vedru

Sõnavormid

Muuttüüp 24u

põhi põhjad
põhja põhjade
põhja põhju ~ põhjasid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...