et

mõõk

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 25.03.2026

Tähendused

1
pika kitsa tera ja käepidemega relv raiumiseks või torkamiseks, endisajal lähivõitlusrelvana, tänapäeval tseremoniaal- ja sportrelvana
Näited
  • Ratsanik tõmbas tupest mõõga.
  • Kaardiväelaste käes helkisid mõõgad.
  • Kaheteraline mõõk.
Naabersõnad
omadussõnaga
Ta langetas oma raske mõõga, millelt vihm oli verejäljed pühkinud.
Lapsed saavad terrassil kilpide ja pehmete mõõkadega mängida sõjamänge.
Uks läks lahti ja seal seisid kaks paljastatud mõõkadega sõdurit.
nimisõnaga
Kuningas tõmbas mõõga tupest ja vehkis prooviks paar korda.
Vanasti öeldi, et samurai mõõk on tema hing.
Kes tulest või mõõgast üle jäi, viidi orjusesse.
tegusõnaga
mõõgad sähvivad
Vasakul puusal, kus peaks rippuma mõõk, ripub orden.
Vene tsaaririigis pidid kõik ametnikud kandma mõõka.
mõõku ristama
Musketär tappis mõõgaga oma vastase.
1.1
(relvajõu, vägivalla kohta)
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Näited
  • Demokraatiat mõõgaga ei õpeta.
1.2
kujult seda relva meenutav tööriist
Näited
  • Linu ropsiti puust mõõgaga.

Erialasõnastikud

Arheoloogia terminibaas

ID 473955 Viimati muudetud 05.06.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond mõõk ja selle osad
  • ühe- või kaheteraline käepidemega lähivõitlusrelv, mida kasutati torkamiseks, raiumiseks või vastase ründerelva pareerimiseks

Sõnavormid

Muuttüüp 22u

mõõk mõõgad
mõõga mõõkade
mõõka mõõku ~ mõõkasid

Päritolu andmed

laensõna
  • mõõk 'kaitsma, kaitse'
    • mēki 'mõõk' akusatiivis
    • mækir 'mõõk'
    • mækje 'iiris'

Sõna seosed puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...