a) kärjepõhjade asetamine ühe kaupa haudmeraamide vahele, arvestusega, et kahe sisseantava kärjepõhjaga raami vahele ei jääks üksikut haudmeraami. Väidetakse, et selline laiendamise moodus aitab ära hoida peres sülemlemismeeleolu tekkimist. b) kärjepõhjade andmine pesa äärtele viimase haudmeraami ja kattekärje vahele. Sellise meetodi kasutamisel võib kummalegi poole pesa asetada 2–3 kärjepõhjaga raami. Meetodil on see eelis, et pesa bioloogiline terviklikkus säilib ja on välistatud oht, et ilmade jahenedes pere areng pidurdub; ja c) ühekordne laiendamine. Selle meetodi põhiolemus seisneb selles, et mesilaspere koos kärgedega paigutatakse taru teise otsa, lennuavast kaugemale, kusjuures lennuava-poolne pesaruumi osa täidetakse kärjepõhjaga varustatud raamidega. Plusspoolele jääb pesa bioloogiline terviklikkus, kuid lennuava kaitsmine teatud ajaks nõrgeneb, tekitades eelsoodumuse varguse ja röövimise tekkeks. Peale selle puhastavad mesilased halvasti taru põhja, mis asub veel hõivamata kärjepõhjadega raamide all, mis loob omakorda soodustab mitmesuguste mittesoovitavate elusolendite tarru elama asumist.
