püstiasendist vm normaalasendist järsku (vastu maad) pikali langema

raskusjõu tõttu kiiresti, järsku allapoole liikuma

(järsult) alanema, langema, endist seisundit või positsiooni kaotama

raskusjõu mõjul maapinnale langema

(oma raskuse mõjul) allapoole, maapinna poole liikuma

(astme, määra, arvulise suuruse kohta:) vähenema

kehvemaks muutuma, halvenema

püsti- vm normaalasendit kaotama, madalamale vajuma, maha või ümber kukkuma

(kõlbeliselt, moraalselt) alla käima

millegi sisemusse kukkuma; sisse langema, (sisse) varisema

püsti- vm normaalasendist järsku ümber minema või maha langema

(tasemelt) langema, alla minema

kusagilt kõrgemalt alla kukkuma

hooga või järsku paiskuma, lendama, kukkuma

vajudes, rõhudes otsa langema

(tasemelt) alanema, langema

maa- vm pinnale langema; maha kukkuma

normaalasendist vastu maad pikali langema

vea, kulumise vms tõttu kõrgelt maha kukkuma (nt maapinnale, põrandale)

(valguse, varjuga seoses:) mingist suunast või millegi peale paistma

(hrl millegi ümara kohta:) kuskilt kukkuma

• verb