et

hinduism

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 05.05.2024

Meanings

India valitsev usund (brahmanismi nüüdisaegne kuju), mida iseloomustab polüteism ja õpetus reaalsuse ürgalgest, maailma nähtumuslikkusest ja sellest vabanemise teest

Translations

Terminological databases

Ida mõtteloo leksikon

ID 480376 Last modified 05.10.2021
View dataset
View dataset
  • veedadega seotud india õpetuste ja religioonide üldnimetus
Good to know
  • Laiemas mõttes tähendab hinduism india ühiskonnakorraldust, religiooni ja kultuuri üldse, kitsamas mõttes aga veedadest alguse saanud, brahmanismiga jätkunud ning hiljem budismi ja džainismi mõjul muutunud traditsioonide kogumit viimasel paaril aastatuhandel. Hinduismi mõiste võeti kasutusele 19. saj esimesel poolel Euroopas. Sõna algpäritolu on seotud Induse (Sindhu) jõega ning selle piirkonna rahva ja kultuuriga. Sindhu pärsiakeelne versioon on Hindu, millega hakati tähistama indialasi ja Indiat (Hindustān) üldse ning selle põhjal loodi ka mõiste „hinduism“. Selle järgijad ise tähistavad oma traditsiooni enamasti sanskritikeelse terminiga sanātanadharma – ‘kestev seadmus’. Hinduismi varajast perioodi u 1500–800 e.m.a nimetatakse veedade ajastuks, mis viitab selle alustekstide loomise ajale. Veedasid peetakse tänapäevalgi pühadeks, kuigi nende tegelik mõju ja tähendus hinduismis on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Veedade religioon oli polüteistlik ja selle mütoloogia sarnanes teiste muistsete indoeuroopa rahvaste, eriti iraanlaste, mütoloogiaga. Üldiselt arvatakse, et veedade religiooni kandjateks olid aarjalased, kes tungisid Indiasse mitme lainena alates II at keskelt e.m.a.
  • Mõned tänapäeva India teadlased arvavad aga, et nii veedade religioon kui ka aarjalased on põliselt India päritolu. Viimane sedastus asetaks hinduismi tekkimise palju varasemasse aega ning siis hõlmaks hinduism ka Induse kultuuri aegseidideid ja uskumusi. Kuid ka vastupidisel juhul võis veedade religioon saada mõjutusi enne seda India pinnal eksisteerinud draviidide religioonist, millest paraku ei ole kirjalikke mälestisi. Hilisemad religioossed arusaamad ning mütoloogia on juba segu aarjalaste ja draviidide traditsioonidest.
  • Veedade perioodile järgnes u 800 e.m.a brahmanism, mis on oma nime saanud braahmanite keskse osa järgi kultuses ja ühiskondlikus elus. Seoses budismi ja džainismi esilekerkimisega I at teisel poolel e.m.a kaotas brahmanism endise mõjujõu, eriti oli see märgatav Ašoka valitsemisajal 3. saj e.m.a ja Kušaanide impeeriumis esimestel sajanditel m.a.j. Hinduismi uus tõus algas Guptade valitsemisajal 4.–6. saj. Järgmistel sajanditel kujunes hinduism põhijoontes niisuguseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Kõige olulisemateks pühadeks raamatuteks said puraanad ja eeposed, jumalatest tõusid esile Šiva ja Višnu ning mõjukaks sai bhakti suund. Kui pärast muslimite vallutusi 8.–13. saj kadus budism Indiast täielikult, jäi hinduism põhiliseks omamaiseks religiooniks. Kuigi muslimid püüdsid pidevalt ka “paganlikku” hinduismi välja juurida, ei õnnestunud see neil ning Briti kolonisatsiooni all (mis sai alguse 17. saj lõpu vallutustest) tugevnes hinduism taas. Üheks soodustavaks teguriks oli asjaolu, et Briti võimud tegid koostööd hinduismi järgivate maharaadžadega. Kuigi 1950 välja kuulutatud India Vabariik on rõhutatult ilmalik ja suhtub võrdselt kõikidesse religioonidesse, on hinduismi mõju iseseisvas Indias endiselt suur.
  • Veedade-aegne hinduism oli eelkõige karjakasvatajate ja põlluharijate religioon, mille keskmes olid ohvritalitused ja jumalate ülistamine hümnide laulmisega. Brahmanismi perioodil ohverduste tähtsus isegi suurenes, kuna sellele anti kosmiline mõõde ja tähendus: usuti, et kogu universum ja maailmakord püsib tänu õigesti sooritatud ohverdustele. Samal ajal hakkas kujunema filosoofiline mõtlemine, mis suhtus kriitiliselt veedade autoriteeti. Uut mõtlemistüüpi esindasid eeskätt upanišadid. Hilisemat brahmanismi-järgset hinduismi on aga üldse raske nimetada ühtseks religiooniks, sest see hõlmab väga erinevaid suundi ja koolkondi. Kõikide nende põhilisteks ühistunnusteks on veedade (formaalne) austamine ning teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) seaduse ning ümbersünni õpetuste tunnistamine. Veedade pühadus on samas üsna nominaalne ja tänapäeva hinduism veedasid eriti ei aktsepteeri. Samuti tõlgendavad hinduismi eri suunad veedasid üsna erinevalt nii nagu ka teo ja teovilja ning ümbersünni mõisteid.
  • Sajandite jooksul kujunes hinduismis kõrgelt arenenud filosoofia, mida esindavad klassikalised kuus koolkonda ehk daršanat, samuti kirjandus, mille väljapaistvaimateks teosteks on eeposed "Mahābhārata" ja "Rāmājana". Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine (skr mokṣa) ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu hinge aatmani ühinemine jumaliku absoluudi brahmaniga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on pühendumine ja jooga. Hinduismi traditsiooniline elukorraldus on seotud nelja seisuse ja nelja elusihiga.
Related

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 591120 Last modified 18.10.2022
View dataset
View dataset
Domain history
  • India traditsiooniline usund , mis on tugevasti seotud india kultuuri ja elulaadiga

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 596918 Last modified 18.10.2022
View dataset
View dataset
Domain geography
  • Lõuna-Aasias levinud usund

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 603015 Last modified 18.10.2022
View dataset
View dataset
Domain social sciences
  • India traditsiooniline usund , milles on palju jumalaid; brahmanismi nüüdisaegne vorm

Usundiloo terminibaas

ID 462803 Last modified 29.01.2022
View dataset
View dataset
  • 19. saj eurooplaste poolt kasutusele võetud üldnimetus india õpetustele ja religioonidele, mis tunnistavad veedade ülimuslikkust
Good to know
  • Hinduismi järgijad nimetavad oma traditsiooni sanskriti sõnaga sanātanadharma e 'kestev seadmus'. Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine (mokša, milleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks surematu ja ümbersündiva hinge (aatman) ühinemine jumaliku absoluudi v maailmavaimuga (brahman). Selleni jõutakse mitmesuguste vaimsete harjutuste kaudu, mille seast tuntumad on pühendumine (bhakti) ja meeleharjutus (jooga). Hinduismi traditsiooniline elukorraldus on seotud nelja seisuse (varna) ja nelja elusihiga (kasu, nauding, seadmus ja vabanemine). Hinduismi kolm suurimat voolu on šivaism (pühendumine jumalus Šivale), višnuism (pühendumine jumalus Višnule) ja šaktism (pühendumine jumalannades kehastuvale naisprintsiibile).
Related
hinduism
Hinduismus

Word forms

Inflection Type 22e

hinduism hinduismid
hinduismi hinduismide
hinduismi hinduisme ~ hinduismisid

Etymology not available

Related words

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

More similar words

Possible translations

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...