Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Põhieesmärgiks on hinge (skr jīva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda, sest on loomultpuhas. Džainismi mungad järgivad viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle ihadest. Kuigi põhirõhk on munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. Vägivaldsusetuse aluseks on kaastundlik suhtumine kõikidesse olenditesse ning džainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad džainismi järgijad ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata. Nadkannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata. Paljud džainistide suguvõsad on läbi ajaloo olnud kaupmehed ja tegutsevad äri alal ka tänapäeval. Üheks põhjuseks on, et see tegevusala annab kõige vähem võimalusi hävitada elusolendeid, kuna näiteks põldu harides tehakse seda paratamatult.
