Nimetuse „puraanad“ tähendus viitab sellele, et need sisaldavad muistseid tarkusi. Puraanad kui smriti tekstid on hinduistide meelest šruti e kuulutusega võrreldes madalamad. Ometi on neil hinduistide seas väga kõrge autoriteet. Puraanad sisaldavad rikkalikult ajaloolist materjali, mis teevad neist ühed olulisemad Vana-India ajaloo allikad. Puraanad on loodud värssides ja kirja pandud I at teisel poolel, kuid paljude tekstide algupära on märksa varajasem. Puraanad on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on madalamatele seisustele mõeldud veedade kokkuvõtted ja seetõttu esitavad nad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Puraanade sisu on seotud ka Mahābhārata süžeedega ja dharmašaastratega. Puraanades ülistatakse tavaliselt kas Višnut või Šivat ja rõhutatakse pühendumise (skr bhakti) tähtsust. Puraanade all mõistetakse tavaliselt 18 suurt puraanat, millest tuntuim on Bhāgavata-purāṇa; lisaks neile on veel 18 väikest puraanat. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel.
