et

chan

1 слово-цитата

Терминологические словари

Ida mõtteloo leksikon

ID 480611 Последнее изменение 28.06.2022
Веб-страница словаря
Веб-страница словаря
chan
zen
zen
  • 7.–8. saj kujunenud hiina budismi koolkond, kus kõige tähtsamaks peetakse vahetuid meeleharjutusi kogenud õpetaja juhendamisel ning äärmuslikumal kujul eitatakse üldse tekstide õppimise vajalikkust
Это интересно
  • Algupäraselt lühend hiinakeelsest sõnast channa (禪那; jp zenna), mis on foneetiline mugandus sanskriti sõnast dhyāna (pl jhāna). Nagu dhyāna, tähendab ka chan eelkõige mõtlust, kuid sageli tähistab laiemalt meeleharjutusi üldse. Umbes samal ajal, 7.-8. saj, levis chan Koreasse ning 13. saj ka Jaapanisse. Tänapäeval on chan rahvusvaheliselt rohkem tuntud jaapanipärase nimetuse zen järgi. Chan'i koolkonna tekkimine ja varasem ajalugu Hiinas on üsna ebaselge ning põimitud legendide ja väljamõeldistega. Pärimuse järgi tõi chan'i Hiinasse 6. saj algul india munk Bodhidharma, kuid sellenimeline meeleharjutus oli Hiinas kahtlemata tuntud juba varem. Chan'ist kui koolkonnast (hn chanzong) räägitakse alates 8. saj, mil pandi paika patriarhide järgnevused. Neid hakati tagasiulatuvalt lugema alates Bodhidharmast, keda omakorda peetakse 28. patriarhiks alates Šākjamunist. Chan'i koolkonnale on iseloomulikud kindlalt fikseeritud põlvest põlve õpetajalt õpilasele edasi antud õpetusliinid. Kuna chan jagunes juba üsna varajasel perioodil eri suundadeks ja alakoolkondadeks, siis on ka õpetusliinid hargnenud, kohati
  • Chan'i kaks tänapäevani säilinud peamist suunda caodong (jp sōtō) ja linji (jp rinzai) eristusid koolkondadena 12. saj ning mõlemal on omakorda hulk alakoolkondi. Esimeses pannakse suuremat rõhku vaikse valgustuse, teises gongan’i harjutustele. Õpetuslikus ja filosoofilises plaanis nende vahel suuri erinevusi ei ole. Mõlema eesmärgiks on viia õpilase meel virgumisseisundisse, mida hiina keeles tähistab mõiste wu ja jaapani keeles satori. Vaikset valgustust seostatakse tavapäraselt astmelise tee, gongan’i meetodit äkilise virgumisega. Kuigi teoorias chan'i koolkond ei väärtusta kirjasõna, on chan'i kirjandus ülirikkalik, ületades mahu poolest kõikide teiste hiina budismi koolkondade kirjanduse. Pühakirjatekstidest austatakse chan'is enim Laṅkāvatāra-sūtra’t ja "Teemantsuutrat". Nendega on peaaegu võrdsustatud Huinengile omistatud "Kuuenda patriarhi lavasuutra". Hiina chan'i õpetajate tekstidest on tuntumad veel gongan’ide kogumikud "Sinise kalju ülestähendused" (hn biyan lu; jp hekigan roku) ja "Väravateta läbipääs" (hn wumen guan; jp mumon kan) ning mitmedvarasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulugude ja õpetuste kogumikud.
  • Chan on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning kultuuri laiemalt. Chan'iga seostatakse nt teetseremoonia, lilleseadmiskunsti ja võitluskunstide tekkimist ning levikut. Hiinas Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal chan kui elav traditsioon mõnevõrra formaliseerus ja stagneerus, kuigi tähtsamad õpetusliinid jätkusid. 19.–20. saj on mitmed uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953), chan'i reforminud ja kaasajastanud. Jaapani uusaja zen’i tuntumad esindajad on Bankei (1622-1693) ja Hakuin. Jaapani rinzai koolkonna zen’i tuntuim tutvustaja ja levitaja Läänes oli Daisets Teitaro Suzuki. Viimastel aastakümnetel on Läänes rohkem levima hakanud ka hiina chan, seda eeskätt tänu Taiwani õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Shengyeni (Shengyan, 1930–2009) tegevusele.
Cвязанные по значению
chan слово-цитата
zen слово-цитата
zen

Формы слова данные отсутствуют

Этимология данные отсутствуют

Производные слова данные отсутствуют

Поиск

в терминологической базе IATE
Идёт поиск предложений...
Идёт поиск примеров...