Varabudismis mõistetakse buddhaloomuse all olekut, mis on omane ainult buddhale ja eristab teda kõigist teistest olenditest, ka arhatitest. Buddhaloomuse avalduseks on kindlad sisemised ja välised omadused, nagu kõikteadmine, imevõimed ja suurmehe tunnused. Mõnes mahajaana koolkonnas, eriti chan’is , tähendab buddhaloomus kõigile olenditele sisemiselt omast võimet saada buddhaks, olles seega teataval määral tathāgatagarbha sünonüüm.
