Linji koolkond kujunes välja Hiinas Songi dünastia ajal (960–1279), mil loodi selle institutsiooniline baas, pandi paika õpetusliini järjepidevus (tagasiulatuvalt Huinengi ja Bodhidharmani) ning õpetuse stiil ja traditsiooni edasiandmise põhimõtted. Linji koolkonna esimesed õpetajad rakendasid õpilaste meele virgutamiseks Linji Yixuani eeskujul laialdaselt nn šokimeetodeid (karjumine, löömine, pealtnäha mõttetud sõnamängud jms). Hiljem taoliste meetodite aktuaalsus vähenes ja asendus gong'an’ide (jp kōan) harjutamisega. Seepärast ongi linji koolkond tuntud kui gong'an chan v kanhua chan, s.t gong'an’idel ja huatou’del põhinev mõtlusmeetod. Mõnes mõttes vastandatakse linji koolkonda caodong’i koolkonnale, kus pannakse rohkem rõhku vaikse valgustuse harjutamisele. 13. saj viisid Eisai ja Enni (1202–1280) linji õpetuse Jaapanisse ning panid aluse selle jaapanipärasele versioonile rinzai’le.
