(kehatu) üleloomulik olend mitmesugustes uskumuslikes kujutelmades

kõik psüühiline inimeses, tema sisemaailma puutuv (mõtlemine, taju, intellekt, tundmused vms) hrl vastandatuna kehale

surnu hing viirastuse, kummitusena

(inimese loomulaadi kohta või inimese enese kohta, mõnd omadust esile tõstes)

mingit kollektiivi, ajajärku iseloomustav mõtteviis, selle meelsus, iseloomulikud tõekspidamised vms

kõnekeelne nõrk, aimatav lõhn või lõhnapuhang

meeltele mõjuv omapärane, eriline omadus või tunne

kõnekeelne paljude ainete omadus, mida tunneb nina kaudu (haistmisaistinguna)

kõnekeelne hingamine, hingetõmme; hingeõhk, sisse- või väljahingatav õhk

kõnekeelne ebameeldiv lõhn

kõnekeelne hais, lehk

hing, vaim

inimene kui vaimu omav, vaimne olend; inimese mittemateriaalne osa

• nimisõna

(kehatu) üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades

• nimisõna

kollektiivile, ajajärgule omased tõekspidamised, meelsus, mõtteviis

• nimisõna