et

taoism

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 21.07.2025

Tähendused

Vana-Hiina õpetuste, kultuste ja religioossete institutsioonide kogum, mis kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel

Tõlkevasted

Hea teada

Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks kolmest hiina peamisest õpetusest.

Erialasõnastikud

Ida mõtteloo leksikon

ID 480329 Viimati muudetud 11.11.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
daojia 道家
  • üks kolmest hiina peamisest õpetusest konfutsianismi ja budismi kõrval, õieti õpetuste, kultuste ja religioossete institutsioonide kogum, mis kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) mõttesuundade ning hiina rahvausundite ja šamanistlike traditsioonide baasil
Hea teada
  • Taoismi otsest rajajat või otseseid rajajaid ei ole võimalik nimetada, sest see on kujunenud erinevatest üksteisest sõltumatutest allikatest. Tihti peetakse selle rajajaks "Daodejingi" väidetavat autorit Lao Zid, kuid isegi kui selline isik on kunagi elanud, ei ole tal midagi tegemist hilisema mütologiseeritud Lao Ziga. Taoismi kui religioosse kultuse juured ulatuvad tõenäoliselt eelajaloolisse aega. Taoismi mõiste on lääne päritolu ning tuletatud selle kesksest mõistest "kulg" (hn da ). Taoismi üks allikas on Hiina sõdivate riikide ajastu õpetused, mida Hani ajastu (206 e.m.a – 220 m.a.j) ajaloolased käsitlesid dao koolkonnana (hn daojia). Selle tuntuimad esindajad on Yang Zhu, Zhuang Zi ja legendaarne Lao Zzi neile omistatud tekstidega. Neid kõiki ühendab loomuliku loodusliku kulu pidamine ülimaks, mida inimene peaks järgima. Kulgemiseni jõudnud inimest nimetatakse õndsaks. Varajast taoismi ühendab ka kriitika konfutsianistide ja legistide aadressil, kelle riigile ja ühiskonnale keskendunud õpetusi peetakse inimese ja universumi loomulikku kulgu ahistavateks.
  • Taoismi olulised mõisted on loomulikkus (hn ziran) ja toimimatus (hn wuwei), mis iseloomustavad nii kulgu kui ka õndsat. Taoismi lähtealusteks on ka eriti Lõuna-Hiinast pärit looduslähedased šamanistlikud traditsioonid ja rahvalikud kultused. Samuti on taoismi kujunemist mõjutanud sõdivate riikide ajastu natuurfilosoofia, mida Hani ajastu ajaloolased nimetavad yin-yang’i koolkonnaks, ja „Muutuste raamat“, mille juured ulatuvad muistsesse ennustamiskunsti. Taoism kui sünkretistlik õpetus ja institutsionaalne religioon hakkas kujunema meie ajaarvamise algul. Zhuang Zi ja Lao Zi õpetuste ning natuurfilosoofia baasil kujunes surematuse kultus ja usk surematutesse (hn xian), kes olevat selleni jõudnud meeleharjutuste, paastu ja teatud rohtude manustamise abil. Surematuse rohtude otsinguil tekkis taoismis alkeemia, mis avaldas suurt mõju hiina traditsioonilise meditsiini ja loodusteaduste arengule.
  • Esimestel sajanditel m.a.j kujunes budismi mõjul välja taoismi institutsionaalne struktuur kirikliku organisatsiooni, vaimulikkonna ja kloostrisüsteemi ja pühakirjaga Daozang (mis lõplikult kujunes välja alles 15. saj-ks). Samal ajal tekkisid ka taoismi poliitilis-religioossed sektid ja koolkonnad, mis mõnikord koondasid keisrivõimu vastu üsna suuri sõjajõude (nt kollaste turbanite ülestõus 2. saj lõpus, mis tõi kaasa Hani riigi hävingu), ning taoismi panteon suure hulga hierarhiliselt paiknevate jumalatega. Lao Zist saab ülijumal Lao Jun, kulgemise kehastus. 1.–2. saj formuleeriti esimene ja seniajani mõjukaim taoismi vaimulik hierarhia eesotsas taevaste õpetajatega (hn tianshi). Seda tiitlit antakse tänapäevani ühes kindlas Zhangi suguvõsas edasi isalt pojale. Hiljem tekkis taoismis ka teisi sekte ja hierarhiaid. 7. saj hakkas taoismis budismi mõjul kujunema munklus ja kloostrikorraldus. Songi ajastul tugevnes Hiinas religioosne sünkretism ja hakati rääkima kolmest õpetusest (hn sanjiao), mis hõlmab konfutsianismi, taoismi ja budismi. Taoism on avaldanud suurt mõju hiina klassikalisele kunstile, muusikale ja kirjandusele, eriti luulele. Koos hiina kultuuri levikuga kandus taoism ka Koreasse ja Jaapanisse, kus sulandas endasse kohalikke uskumusi ja kultusi.
  • hn 道家 daojia ’kulgemise koolkond’, 道教 daojiao ’kulgemise õpetus'
Seotud
daojia 道家

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 598020 Viimati muudetud 11.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond geograafia
  • peamiselt Hiinas levinud vana usund

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 603812 Viimati muudetud 11.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ühiskonnaõpetus
даосизм
  • Hiina traditsiooniline usund , milles on palju jumalaid
даосизм

Usundiloo terminibaas

ID 462672 Viimati muudetud 04.10.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Taoismus
  • Lääne päritolu nimetus ühele hiina kolmest peamisest õpetusest konfutsianismi ja budismi kõrval
Hea teada
  • Taoism koosneb kultustest ja õpetustest, mis kujunes välja meie ajaarvamise algul 5.-3. saj e.m.a filosoofiliste õpetuste ja hiina loodususundite alusel. Taoismi müütiliseks rajajaks peetakse õpetajat Laozi kui Daodejingi ("Kulgemise väe raamatu") väidetavat autorit. Taoismi keskne õpetuse tuum on kõiksuse loomuliku loodusliku kulgemise e dao pidamine ülimaks seaduseks, mida inimene peab järgima. Inimest, kes on jõudnud kulgemise äratundmiseni e ülima tõeni, nimetatakse õndsaks. Taoismi vooludes on palju hiina loodususunditest pärinevaid jumalusi ja vaimolendeid ning neid austavaid rituaale. Taoismis on oluline askees, eraklus, kloostrid ja ka surematuse otsingud. Mõistele dao leidis sobivaima eesti vaste "kulg" Linnart Mäll.
Seotud
taoism
Hea teada
  • hiina dao ´kulg´, daojia ´kulgemise koolkond´
taoism
Taoismus
Daoismus

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

taoism taoismid
taoismi taoismide
taoismi taoisme ~ taoismisid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...