Esimestel sajanditel m.a.j kujunes budismi mõjul välja taoismi institutsionaalne struktuur kirikliku organisatsiooni, vaimulikkonna ja kloostrisüsteemi ja pühakirjaga Daozang (mis lõplikult kujunes välja alles 15. saj-ks). Samal ajal tekkisid ka taoismi poliitilis-religioossed sektid ja koolkonnad, mis mõnikord koondasid keisrivõimu vastu üsna suuri sõjajõude (nt kollaste turbanite ülestõus 2. saj lõpus, mis tõi kaasa Hani riigi hävingu), ning taoismi panteon suure hulga hierarhiliselt paiknevate jumalatega. Lao Zist saab ülijumal Lao Jun, kulgemise kehastus. 1.–2. saj formuleeriti esimene ja seniajani mõjukaim taoismi vaimulik hierarhia eesotsas taevaste õpetajatega (hn tianshi). Seda tiitlit antakse tänapäevani ühes kindlas Zhangi suguvõsas edasi isalt pojale. Hiljem tekkis taoismis ka teisi sekte ja hierarhiaid. 7. saj hakkas taoismis budismi mõjul kujunema munklus ja kloostrikorraldus. Songi ajastul tugevnes Hiinas religioosne sünkretism ja hakati rääkima kolmest õpetusest (hn sanjiao), mis hõlmab konfutsianismi, taoismi ja budismi. Taoism on avaldanud suurt mõju hiina klassikalisele kunstile, muusikale ja kirjandusele, eriti luulele. Koos hiina kultuuri levikuga kandus taoism ka Koreasse ja Jaapanisse, kus sulandas endasse kohalikke uskumusi ja kultusi.
