(grammatikas:) pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (ehk teatelaadi) ja suhtluseesmärki
harvhelikõrguste ning nendega seotud astmete funktsioonide abstraktne süsteem (nt loomulik mažoor, pentatoonika), mille kõlaline tugipunkt (I aste) on toonika ja mille konkretiseering on helirida (nt C-duur)