Kratti kujutati tehisolendina, keda saab käepärastest vahenditest ise valmistada, ent varatoojale liikumisvõime andmiseks oli vaja sõlmida leping kuradiga. Esimest korda nimetab kratti piiskop Agricola 1551 eesti hõimu hämalaste jumalana: Cratti murhen piti Tavarast = kratt pidas muret tagavarast, varandusest. Kratti kujutati lennates pikka tulejuga enda järele maha jätvat, sellest ka paralleelnimetus tulihänd. Keelelises mõttes on tegemist tõlkelaenuga germaani sõnast „Schratt“, kuid sisult tähendab kratt eesti pärimuses hoopis midagi muud, vastates pigem Saksa usundis esinevale olendile nimega Drak. Saksakeelne sõna Schratt omakorda vastab eesti usundis olemuselt kõige enam mõistele painaja. Siia vahele mahub veel oletatav levikutee rootsi olendi skratt kaudu, kes sarnaneb funktsioonilt enam eesti usundi kratiga kui germaani Schratt. Seega on siin tegemist juhtumiga, kui eesti- ja saksakeelse sõna kirjapilt on sarnane ja aimatav on isegi geneetiline seos, kuid käibel olevad sõnade tähendused on erinevad.