et

tatar

1 существительное

Большой словарь EKI 2026

Последнее изменение 19.06.2025

Значения

1
Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike

Соответствия

Это интересно

Eestis kasvatatakse teraviljana harilikku tatart (Fagopyrum esculentum).

Примеры
  • Talu kasvatab tatart ka müügiks.
1.1
tatrataime vili (tatraterad), ka toiduna
Частичные синонимы

Соответствия

Примеры
  • Riisi peaks veel jätkuma, aga manna ja tatar on otsas.
Сочетаемость
прилагательные
Eestis kasvaval harilikul tatral on valge värvus ja puudub mõrkjas maitse.
Pruunista liha, lisa seened ning keedetud tatar.
существительные
Praegu oleme talus keskendunud tatra kasvatamisele.
Padi on valmistatud naturaalse tatra kestadest.
Tatra vilja nimetatakse hoopis pähkliks!
Kastet võib serveerida riisi või tatraga.
глаголы
Tatar sisaldab palju kasulikke aminohappeid.
Öeldi, et see, kes sööb tatart, elab kaua.
Сочетаемость

Терминологические словари

EKI terminibaas Esterm

ID 700932 Последнее изменение 30.12.2004
Веб-страница словаря
Веб-страница словаря
Домен grain cropsfoodstuffs - production - products - tradegeneral botany
  • ühe - ja mitmeaastaste rohttaimede perekond tatraliste sugukonnast
  • a herbaceous, erect annual the dry seed or grain of which is used as a source of food and feed. It is not a true cereal (it belongs to the buckwheat family, Polygonaceae) and is one of the very few plants, other than those of the Gramineae family, used for their starchy seed, which is processed as a meal or flour.
tatar
buckwheat

Kokanduse terminibaas

ID 463720 Последнее изменение 08.05.2023
Веб-страница словаря
Веб-страница словаря
Домен teraviljad ja tainatooted

Mesindusleksikon

ID 481543 Последнее изменение 08.05.2023
Веб-страница словаря
Веб-страница словаря
  • tatraliste sugukonda kuuluv üheaastene teraviljakultuur
Это интересно
  • Vars harunev, 30–90 cm kõrge, lehed südajad, õied koondunud varre või varreharude tippu kobarasse. Õied roosad või valged, juurestik nõrk ja ulatub mullas vaid 20–30 cm sügavusele, peajuur aga 70–90 cm sügavusele. Tatar on külmaõrn ja juba -2°C juures hävib suurem osa tõusmetest, -5° aga hävitab kõik tärganud taimed. Tatart võib külvata siis, kui öökülmade oht on möödas (meie tingimustes juuni esimeses pooles). Kui keskmised ööpäevased õhutemperatuurid kõiguvad +13 – +15°C vahel, siis areneb tatrataim väga aeglaselt. Optimaalne temperatuur tatrataimede arenguks on +20 – +22°C. Tatar hakkab õitsema 25–30 päeva pärast tärkamist. Õied on erikaelsed – ühtedel õitel on lühikesed tolmukad ja pikad emakakaelad, teistel aga pikad tolmukad ja lühikesed emakakaelad. On putukate, peamiselt mesilaste abil tolmlev risttolmleja. Tatra õietolm on määrdunudkollane. Tatar on niiskusenõudlik, eriti õitsemise ja viljade valmimise ajal. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kasutab ta kogu oma veevajadusest ära ligi 2/3. Õitsemisaja algus oleneb sordi omadustest ja külviajast. Seetõttu on tatart võimalik külvata suve jooksul 2–3 korda, et korjeperioodi pikendada. Tatra õitsemine kestab 30–40 päeva, kogu kasvuperiood aga kuni 90 päeva, seega praktiliselt kuni koristamiseni.
  • Kui õitsemise aeg on põuane, siis tatraõied nektarit ei erita. Nektarieritus oleneb suurel määral sordist, kõikudes erinevate autorite hinnanguil 49,7 kg-st kuni 198 kg-ni hektari kohta. Eesti oludes loetakse tatra keskmiseks meeproduktiivsuseks 70–90 kg/ha. Peale sordi sõltub meeproduktiivsus suuresti ka külviajast. Mai keskpaigas külvatud tatar õitseb lühemat aega (kuni 37 päeva), kuid selle õied on nektaririkkamad. Juuni teisel poolel külvatud taimed õitsevad kauem (üle 50 päeva), kuid nende õite nektariproduktiivsus on ligi kaks korda madalam. Tatar reageerib hästi väetistele. Nektarieritust suurendavad lämmastik-, lubi-, fosfor- ja kaaliumväetised. Seetõttu võib hästiväetatud põldudel tatra meeproduktiivsus olla kuni kolm korda tavalisest suurem. Hästi väetatud põldudel võib üks tatraõis eritada 0,2–0,3 mg nektarit. Intensiivsem on nektarieritus hommikutundidel. Optimaalne temperatuur nektarierituseks on +20–+25°C. Kõrge õhutemperatuuri ja väikese õhuniiskuse korral kuivab nektar õites ja muutub mesilastele kättesaamatuks.
  • Taimed eritavad nektarit rikkalikumalt õitsemise esimesel poolel, hiljem see väheneb, kuid see-eest on nektar suhkrurikkam. Soodsate ilmaolude korral võib tugev mesilaspere tatralt koguda kuni 4 kg nektarit päevas. Äsjavurritatud tatramesi on tumekollane, punaka kuni tumepruuni varjundiga, terava maitse ja lõhnaga. Vurritatult kristalliseerub 2–3 nädalaga ja annab jämedakristallilise, kollase, ühtlase kõva massi. Seismisel tatramesi pehmeneb ja lõhn maheneb. Valminud tatramesi sisaldab keskmiselt 36,75% glükoosi ja 40,29% fruktoosi. Võrreldes heledamate meeliikidega sisaldab tatramesi rohkem valke ja rauda. Mullastiku suhtes ei ole tatar eriti nõudlik. Tema juured on võimelised omastama toitaineid ka raskestilahustuvatest ühenditest, seetõttu annab saaki ka madalama viljakusega muldadel. Tatrale on kohased kergemad, kiiresti soojenevad liivsavi- ja liivmullad. Rasketel savimuldadel õnnestub harva. Külvikorras paigutatakse tatar teraviljade, põldheina, rühvelkultuuride või väetist saanud suviviljade järele. Ta kasvab hästi ka uudismaal esimese kultuurina. Tatar on heaks eelviljaks ka teistele kultuuridele, sest varjab hästi mulda ja takistab seega põlluumbrohtumist.
  • Tatra alla minev põld kooritakse enne sügiskündi. Küntakse 22–25 cm sügavuselt. Põldu kultiveeritakse enne külvi 2–3 korda, just siis, kui umbrohud hakkavad tärkama. Vahetult enne külvi kultiveeritakse külvisügavuselt. Kaalium- ja fosforväetistest 2/3 antakse sügiskünni alla, ülejäänud enne külvi, mullaharimise alla. Lämmastikväetisi antakse külvieelse mullaharimise alla 50–100 kg/ha. Lämmastikväetis on eriti tarvilik kergetel muldadel, mis on tavaliselt lämmastikuvaesed. Külvatakse reaskülvis reavahega 13–15 või 30–35 cm. Optimaalseks külvisügavuseks on 6–7 cm. Niisketel ja raskematel muldadel külvatakse 4–5 cm sügavusele. Külvisenorm on kitsarealise külvi korral 80–100 kg ja laiarealise külvi korral 50–60 kg konditsionaalset seemet hektarile. Pärast külvi tuleb põld rullida. Rullimise võib ära jätta vaid niiskematel ja rasketel muldadel. Tatar valmib väga ebaühtlaselt ja tema valminud terad varisevad väga kergesti. Saak tuleb koristada siis, kui 2/3 teradest on muutunud pruuniks. Väiksematel pindadel on otstarbekas lasta tatral enne masindamist rõugus järelvalmida. Peksmisel tuleb kombaini trumli ja peksukorvi vahe reguleerida nii, et seemned ei puruneks. Tatra saagikus Eestis võib olla 1,2–1,5 t/ha. Ebaühtlase valmimise ja väikese hektarisaagi tõttu kasvatatakse viimastel aastatel Eestis vähe.

Формы слова

Тип словоизменения 8

tatar tatrad
tatra tatarde
tatart tatraid

Этимология

laensõna
  • tatar
    • татарка 'tatar' tüvest татар- 'tatari'

Производные слова данные отсутствуют

Устойчивые словосочетания данные отсутствуют

Сложные слова с искомым словом в конце

Сложные слова с искомым словом в начале

Похожие слова

Возможные соответствия

Идёт поиск предложений...
Идёт поиск примеров...