en

soul

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 24.03.2026

Tähendused

1
vaimne ja surematu alge, mis eksisteerib koos füüsilise kehaga, moodustades terviku

Tõlkevasted

2
sisemaailm, eelkõige tundmuste ala
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

3
elusolend, hrl inimene
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

Filosoofia terminibaas

ID 452258 Viimati muudetud 13.09.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu

Ida mõtteloo leksikon

ID 480171 Viimati muudetud 08.11.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
ise
self
ego
soul
I
attan
  • india õpetustes mõiste, mis tähistab inimese ning teiste olendite või nähtuste püsivat ja muutumatut olemust
Hea teada
  • Brahmanismis on see püsiv ja igavene individuaalne substants aatman e hing, mis on identne brahmaniga. Budismis eitatakse nii inimisiksuse kui ka kõikide seadmuste iset e püsivat ja muutumatut omaolekut, kuna neid peetakse ajutisteks ja pidevalt muutuvateks e isetuteks. Usk iseenese ja seadmuste tegelikku olemasolusse on üks põhilisi väärvaateid ja takistusi virgumiseni jõudmisel. Samas võib ise teatud õpetuslikus kontekstis olla ka positiivse tähendusega, nagu nt "Dhammapada" peatükis "Ise", kus toonitatakse inimese individuaalset vastutust iseenese ja teiste ees: “Inimene ise teeb halba, inimene ise määrib enese ära. Inimene ise ei tee halba, inimene ise teeb enese puhtaks.”
Seotud
Võrdle
ise
self
ego
soul
I
attan

Ida mõtteloo leksikon

ID 480427 Viimati muudetud 06.10.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
atman
soul
  • brahmanismis inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina, mis on brahmani avaldumine üksikisikus
Hea teada
  • Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
  • skr ātman ‘ise’; pl attā
Seotud
Võrdle
atman
soul

Usundiloo terminibaas

ID 462940 Viimati muudetud 04.08.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • üleloomulik nähtus, keha elustav substants, mille tähendus on algul olnud seotud hingamise, puhumise, tuulega
Hea teada
  • Mõiste on oletatavasti tekkinud ürgusundis algse universaalse animatistliku väekujutluse jagunemisel animistlikeks individuaalhingedeks. W. Wundti hingeteooria esitab klassikaliseks kujunenud arenguskeemi: vägi (elusus) – Körperseele (kehahing kui elujõud, mis on seotud vere ja pulsiga) – Freiseele (vabahing, mis võib kehast eralduda). Viimane jaguneb irdhingeks (magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing) ja siirdhingeks (uude kehha siirduv surnuhing). Hingega on seotud inimese pilk, nimi, vari, teisik. Skeem peab üldjoontes paika nii nt Vanas Testamendis (nefeš ‘elujõud, pulss’ ja nešāmā ‘eluõhk’, mida Jumal esimesele inimesele ninna puhus, st irdhing) kui ka kas või eesti muinasusundis. Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida. Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks (haldjaks). Esivanematekultuses on siirdhing rituaalse kummardamise objektiks. Rahvauskumustes ilmneb surnuhing kummitusena, mardusena, tondina.
  • ld animus, kr psychē, sanskr ātman, hbr nešāmā
Seotud
soul
Seele

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed

  • soul 'hing, soul'

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo