guru

Erialasõnastikud

ID 480078 Viimati muudetud 03.03.2023

õpetaja

teacher

master

guru

śāstṛ

kõikides ida õpetustes ülimat austust pälviv isik, kes õpetab teisi, andes edasi teadmist ehk laiemas mõttes teatud kultuuritraditsiooni

Hea teada

Hinduismis on iidseim õpetaja tiitel ācārya (skr ‘juhataja, teenäitaja’), mis on levinuim tiitel ka budismis. Teine, mõnevõrra hilisem, kuid väga levinud India päritolu nimetus õpetaja kohta on guru (skr ‘raske, kaalukas’), mis on ka läänes saanud India traditsioonilise õpetaja ja üldse mingi ala autoriteedi sünonüümiks. Tiibeti budismis on guru vasteks laama (tb bla ma ‘kõrgemat ei ole’), mis on ka kõrgema astme vaimuliku tiitel. India õpetustes nimetatakse õpetajat sageli ka śāstṛ’iks (skr ‘õpetatud isik, šaastrate tundja’). Mahajaanas on õpetaja nimetuseks ka hüvesõber (skr kalyāṇamitra). Sikhismis nimetatakse õpetajaks (pn gurū) eelkõige jumalat, kelle nimeks on Tõeline Õpetaja (pn satgurū), ja samuti kümmet suurt õpetajat, kelle järjepidevus algas õpetusele alusepanija Gurū Nānakiga (1469–1539) ja lõppes khālsā rajaja Gurū Gobind Singhiga (1666–1708). Pärast seda on sikhide jaoks elavaks õpetajaks nende pühakiri Ādigranth.
Hiina õpetustes on õpetaja tiitliks shi (‘õpetaja’) või laoshi (‘vana õpetaja’; jp rōshi ), samuti xiansheng (‘varemsündinu’; jp sensei). Sageli tõlgitakse õpetajaks ka varasemate õpetuste ja koolkondade rajajate nimelisand zi, nt Kong Zi (Konfutsius) – ‘õpetaja Kong’; Meng Zi – ‘õpetaja Meng’ jt.

õpetaja

teacher

master

guru

śāstṛ