Braahmanid moodustasid vaimulike seisuse, kelle funktsiooniks oli eelkõige ohvrirituaalide sooritamine ja pühade tekstide tundmine. Hinduistliku mütoloogia järgi tekkisid braahmaniid ürgmehe puruša peast. Hinduismis peetakse braahmaneid rituaalselt kõige puhtamateks ning nendele ettenähtud piirangud igapäevaelus on kõige rangemad (täielik hoidumine lihasöömisest, vaesuse ideaali teostamine jms). Braahmanid olid traditsioonilise india ühiskonna vaimne eliit ning valitsejate nõunike ja ministritena tegevad ka riigiasjades. Budism ja džainism astusid vastu seisuslikule korrale ja braahmanite sünnipärast tulenevatele eesõigustele. Sellepärast nimetatakse budismis braahmaniks mitte sünnipärase seisuse liiget, vaid kõrgete moraaliomadustega tarka inimest, kes on teistele eeskujuks. "Dhammapada" viimane peatükk on täielikult pühendatud niisuguse isiksuse kirjeldamisele. Selle 393. salm väidab: “Ei sassis juuksed, päritolu ega sünnipära tee kedagi braahmaniks. Kelles on tõde ja seadmus, see on braahman.”
