Nāgārdžuna elukäigust on üsna vähe teada. Ta olevat sündinud Lõuna-Indias braahmani perekonnas. Juba noorena hakkas ta budistlikuks mungaks. Legendi järgi olevat ta saanud naagade valitseja käest nende juures Šākjamuni aegadest saadik peidus olnud ületava mõistmise suutrad ja loonud nende põhjal šuunjavaada õpetuse. Tal olid head suhted Lõuna-Indias valitsenud Šātavāhana dünastia kuninga Gautamīputraga, kes ehitas talle Šrīparvata mäele vihaara. Nāgārdžuna nimega on seotud ka Nāgārjunakonda pühamu tänapäeva Andhra Pradeshi osariigis. Nāgārdžuna autorsus on omistatud enam kui sajale tekstile, kuid päris autentseteks tema töödeks on ilmselt vaid Mūlamadhyamakakārikās, "Seitsekümmend salmi tühjusest" (skr śūnyatāsaptati), "Vastuväidete kummutamine" (skr vigrahavyāvartanī), "Kuuskümmend argumenti" (skr yuktiṣaṣtikā), "Neli ülistuslaulu" (skr catuḥstava), "Aardevanik" (skr ratnāvalī), "Tarkusemalk" (skr prajñādaṇḍa) ja "Kiri sõbrale" (skr suhṛllekha). Enamik neist on filosoofilise sisuga, kuid viimased kaks on praktilise elu ja riigivalitsemisega seotud värsivormis õpetussõnade kogumikud. Tiibeti traditsioonis on Nāgārdžuna arvatud 84 mahasiddha hulka, kelle puhul on aga tõenäoliselt tegemist mitu sajandit hiljem elanud samanimelise tantristliku õpetajaga. Eesti keeles on ilmunud katkendeid "Tarkusemalgast" Maret Kargi tõlkes (1975, 1977, 1991).
