Mahajaana käsitlustes jagatakse bodhisattvatee tasemeteks (skr bhūmi). Varajastes mahajaana suutrates on neid seitse, hiljem tõuseb nende arv kümneni. Tuntuim allikas, kus kirjeldatakse bodhisattva kümmet taset, on Daśabhūmika-sūtra. Bodhisattvateed vaadeldakse astmelise teena. Mahajaana mütoloogias peetakse selle kestuseks kolme kalpat, millest igaüks kestab miljoneid aastaid, kusjuures esimese jooksul jõutakse ainult esimesele tasemele, teise jooksul seitsmendale ning kolmanda jooksul kümnendale. Oma teel sünnib bodhisattva palju kordi ümber, sealjuures mitte üksnes inimese, vaid mistahes sansaaraolendi kujul. Kümnendale tasemele jõudnud bodhisattva võib ise valida oma olemiskuju, tal võib olla korraga isegi mitu kehastust. Mahajaana traditsioonis peetakse kõrgele tasemele jõudnud bodhisattvateks paljusid tegelikult elanud inimesi, suuri õpetlasi ja vaimulikke, kes on palju teinud budismi arenguks ja levikuks. Nende seas on nt india budistlikud õpetajad ja õpetlased Nāgārdžuna, Šāntideva, Asanga, tiibeti budismi koolkondade rajajad Tsongkhapa, Marpa jt. Paljudele neist on mõnikord juba nende eluajal omistatud mütoloogilisi jooni.
