et

tupik

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 29.06.2026

Meanings

1
tee või tänav, mille teises otsas puudub väljapääs, umbtee või umbtänav
Usage examples
  • Ühtäkki avastasin end ehitatava tänava lõpust, tupikust.
  • Vana tee mõlemad suunad lõpevad tupikuga.
2
Usage examples
  • Juurdlus on jõudnud tupikusse.
  • Firma on tupikus.

Word forms

Inflection Type 2

tupik tupikud
tupiku tupikute
tupikut tupikuid

Etymology

laensõna
  • tupik
    • тупик 'umbtänav, umbtee, ummik' sõnast тупой nüri, tönts, tömp'

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...