Taoismis esineb enamasti olematuse tähenduses koos paarismõistega "olev" (vt olev ja olematu), mis tähistavad universumi ja maailmatunnetuse kaht aspekti (tiyong). Hiina budismis kasutati sõna wu algul tühjuse (skr śūnyatā) vastena, mille asemele hiljem tuli hiina keeles otseselt tühjust tähistav sõna kong. Wu jäi aga oluliseks mõisteks, mis tähistab seadmuste omaoleku puudumist ja igasuguse kahesuse ületamist. Eriti oluliseks sai wu mõiste ja sümbolina chan’is, eeskätt tänu õpetaja Zhaozhoule (elas ajavahemikus 778–897), kes andis küsimusele “kas koeral on buddhaloomus?” vastuseks “wu”. See gong'an on chan’i meeleharjutustes tänapäevani kasutusel.