Vahendite valdamise olulisusest kirjutavad Upāyakauśalaya-sūtra, „Lootossuutra“, Vimalakīrtinirdeśa-sūtra ja mitmed teised mahajaana suutrad. Kuna inimesed pole tihti küpsed kõrgemat õpetust vastu võtma, siis annab vahendite valdamine erinevaid võimalusi õpilase õigele teele juhtimiseks. Kui järgitakse suure kaastunde ideaali, siis võib vahendite valdamine hõlmata isegi tavamõistes ebakõlbelisi tegusid. Lähtuda tuleb konkreetsest situatsioonist ja inimesest, mitte aga dogmaatilistest seisukohtadest. Samuti võib vahendite valdamise seisukohalt pidada Buddha õpetuseks mistahes teksti, filosoofiat või distsipliini e vaadet, kui see aitab kaasa virgumisele. Vahendite valdamine muutus kontseptsiooni ja rakendusena eriti oluliseks budismi levimisel india kultuurikontekstist väljapoole, kus budism pidi kohanema uute oludega ja rakendama erinevaid meetodeid. Vahendite valdamisee õpetust on rakendatud ka uute ideede juurutamise põhjendamiseks.
