et

tupik

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 06.10.2025

Tähendused

1
tee või tänav, mille teises otsas puudub väljapääs, umbtee või umbtänav
Näited
  • Ühtäkki avastasin end ehitatava tänava lõpust, tupikust.
  • Vana tee mõlemad suunad lõpevad tupikuga.
2
lahenduseta, väljapääsuta olukord hrl sisekohakäänetes
Sünonüümid
Sarnase tähendusega
Näited
  • Juurdlus on jõudnud tupikusse.
  • Firma on tupikus.

Erialasõnastikud

Arhitektuuri oskussõnastik

ID 453292 Viimati muudetud 13.09.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond militaararhitektuur
  • (vn:тупик) kindlusehitise sissekäigu ees olev osaliselt suletud ehitis või ruum, mis takistab mõnest suunast vastase otsetulistamist või otsest sissepääsu. Tupik võib olla ehitise põhimahus, aga ka põhimahust väljaspool olev, kuid sellega ühendatud nii rõht- kui ka püstkatetega maht. Tupikus on alati mõni külg või lagi katmata, seega pole seal vajadust vastase laskekehade plahvatussurve vähendamiseks ning seal pole täiendavaid plahvatusavasid

Sõnavormid

Muuttüüp 2

tupik tupikud
tupiku tupikute
tupikut tupikuid

Päritolu andmed

laensõna
  • tupik
    • тупик 'umbtänav, umbtee, ummik' sõnast тупой nüri, tönts, tömp'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...