Armulauapalve ehk euharistiapalve on osa armulaualiturgiast, mis pärast armulauaandide valmisseadmist altarile algab vormeliga sursum cordae ehk „ülendagem oma südamed” ja jätkub kuni armulaua jagamise talituseni. Palve sisuks on Jumala tänamine (prefatsioon) ja ülistamine (sanctus), Kristuse lunastustöö meenutamine (anamnees) ja palve Püha Vaimu läkitamise eest euharistiaandide üle (epiklees). Palve keskmes on armulaua seadmissõnad (konsekratsioon). Armulauapalve kujunemises on eeskujuks olnud juutlik söömaaja tänupalve, milles lauasolijad koos pereisaga tänavad Jumalat. Kristlikus armulauapalves tänab kogudus Jumalat Isa koos Jeesuse Kristusega ning Kristuse eest.