la

prex eucharistica

1 naissugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 740435 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> liturgika
  • armulaua pühitsemisel loetavad tänu- ja eestpalved Jumalale koos armulaua seadmissõnadega
Hea teada
  • Armulauapalve ehk euharistiapalve on osa armulaualiturgiast, mis pärast armulauaandide valmisseadmist altarile algab vormeliga sursum cordae ehk „ülendagem oma südamed” ja jätkub kuni armulaua jagamise talituseni. Palve sisuks on Jumala tänamine (prefatsioon) ja ülistamine (sanctus), Kristuse lunastustöö meenutamine (anamnees) ja palve Püha Vaimu läkitamise eest euharistiaandide üle (epiklees). Palve keskmes on armulaua seadmissõnad (konsekratsioon). Armulauapalve kujunemises on eeskujuks olnud juutlik söömaaja tänupalve, milles lauasolijad koos pereisaga tänavad Jumalat. Kristlikus armulauapalves tänab kogudus Jumalat Isa koos Jeesuse Kristusega ning Kristuse eest.
  • Armulauapalve põhikuju on pärit algkirikust ning on pärandatud edasi apostliku traditsiooniga. Ida- ja läänekiriku palvevormid on arenenud mõnevõrra erinevalt. Idakirikutes on armulauapalve nimetuseks anafoor. Vatikani II kirikukogu (1962–1965) pööras tähelepanu sellele, et armulauapalve (ehk missakaanon selle laiemas tähenduses) on kogu jumalarahva ühine palveosadus koos armulauda pühitsevate preestritega. Sestpeale palvetab preester kogudusele kuuldavalt ning rahva keeles, millele kogudus vastab aklamatsioonidega.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad