Sõna „maranata“ pärineb aramea keelest ja see esineb Uues Testamendis. Selle sõna kreekakeelne transliteratsioon on tekstides 1Kr 16:22 ja Didache 10:6. Fraasi võidi kasutada algkristlaste jumalateenistusel või kristlaste vastastikuse tervitusena. Sellega palutakse Issanda kohalolekut nüüd ja väljendatakse tema peatse taastuleku ehk paruusia ootust, et ta rajaks oma igavese kuningriigi. Tähenduselt kattub „maranata“ Meie Isa palves sõnadega „Sinu riik tulgu!“ ja Ilmutusraamatu lõpusõnadega „Aamen. Tule, Issand Kristus!“ (22:20).