Evangeeliumites on ettekuulutusi “Issanda päeva” saabumisest ehk paruusiast: Jeesus kõneles korduvalt oma teisest tulemisest (Mt 16:27; Mk 8:38 jm). Seda kuulutasid apostlid (1Jh 2:28, 1Kr 4:5) ja seda kinnitatakse hilisemates usutunnistustes. Kristuse tagasitulekuga vallanduvad lõpuaja, sh apokalüptilise viimsepäeva sündmused: Jeesus tuleb kohtumõistjana ja Jumala igavese kuningriigi rajajana kõigile päästetutele. Jeesus kõneles oma taastuleku nähtavatest märkidest, mis väljenduvad ühiskonnaelu pingetes ja isegi loodusnähtustes, ning millest algkristlased järeldasid, et tema tulek toimub lähiajal. Ometi on selgelt öeldud, et täpset aega pole inimestel võimalik teada (Mt 24:36). Hiljem põhjendati paruusia viibimist ka teoloogiliselt, ent tulemise märke nähakse jätkuvalt kõikidel aegadel, mis peab tegema inimesed valvsaks (Mk 13:33–36; Lk 12:40). Tema tulekut võivad usklikud lausa paluda (Mt 6:10), mida väljendatakse sõnaga maranata. Termin paruusia esineb kristlikus kirjanduses ka laiemas tähenduses, märkides Kristuse nähtamatut ligiolu maailmas nii nüüd kui ka maailmaajastu lõpus.
