et

koguduse vanem

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 644626 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikukorraldus
  • kiriklik amet, mille peamine ülesanne on koguduse juhtimine ja õpetamine
Hea teada
  • Vanema ehk presbüteri kui koguduse juhi või ülevaataja amet oli olemas juba algkoguduses, sellest ja selles ametis teenimiseks vajalikest omadustest on juttu mitmetes Uue Testamendi kirjakohtades (nt 1Tm 3:1–7, Tt 1:5–9, 1Pt 5:1–4). Vanematest on välja arenenud nüüdisaegne vaimulikkond. Nii nagu Piiblis kasutati (koguduse)vanema, ülevaataja, karjase ja piiskopi nimetusi tihti sünonüümsetena, nii võivad ka nüüdisaja kirikutes sõltuvalt traditsioonist vanema ametile vastata mitmed erinevad vaimulike ametinimetused (piiskop, preester, pastor, vanem, kogudusevanem, kirikuvanem jms). Ka sõna „preester“ on välja kujunenud presbüteri nimetusest (kreeka keeles πρεσβύτερος). Reformeeritud kiriku ühes peamises harus ehk presbüterluses nimetatakse vanemateks ehk presbüteriteks aga eelkõige koguduse juhatuse ilmikliikmeid, kuigi teoloogiliselt kuuluvad vanema staatusesse ka nende vaimulikud. Mormoonluses, kus tunnistatakse meeste üleüldist preesterlust, on vanem preesterluse madalaim aste, kuhu võib pühitseda mehi alates 18. eluaastast.
ancien
Älteste
Presbyter

Kristluse sõnastik

ID 741105 Viimati muudetud 04.06.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikukorraldus
  • koguduse töötegija, kes tegeleb majandusküsimustega ja aitab vajadusel vaimulikku jumalateenistuste läbiviimisel
Hea teada
  • Ilmikute hulka kuuluva vöörmündri ülesandeks on läbi ajaloo olnud koguduse või kirikukihelkonna majandusasjade korraldamine, sealhulgas vaeste abistamine ja kirikuvara hooldamine, kirikukorra järele valvamine ja sageli ka vaimuliku abistamine jumalateenistustel. Saksa keeleruumis kasutati sõna kaua aega samatähenduslikult kirikueestseisjaga, kuid varauusajal hakati neid ameteid seisuslikult eristama. Näiteks Balti kubermangude luterlikus kirikus oli vöörmünder 17.–20. sajandini aadliseisusesse kuuluva kirikueestseisja abiline. Erinevalt eestseisjatest valiti vöörmündrid talupoegade seast ja neid oli iga kirikukihelkonda kuuluva valla kohta üks. Õigeusus ja nüüdisajal ka luterluses nimetatakse vöörmündrit sageli kirikuvanemaks või koguduse vanemaks.
kirikuvöörmünder eelistatud
Hea teada
  • Etümoloogia: sks Kirchenvormund(er) 'kiriku eestkostja'
marguiller

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...