et

kaapima

1 verb

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 06.04.2026

Meanings

1
(terava eseme, küüntega vm) korduvalt mööda mingit pinda tõmbama; sel moel midagi tegema (nt puhastama, uuristama, kokku koguma)
  • verb
Usage examples
  • Kaapisin oma sääsekuplades naha verele.
  • Hobune kaapis jalaga maad ja hirnatas.
  • Põhjakõrbenud pudrupoti põhja tuli kõvasti kaapida.
Isa oli lõua habemest puhtaks kaapinud ja ülikonda pugenud.
Koer oli aia alla augu kaapinud.
Kaapisin mahavalgunud riisiterad uuesti kotti.
2
informal kiiresti, tormates liikuma
Synonyms
Similar meaning
Usage examples
  • Uudise edasi andnud poiss kaapis kähku minema.

Word forms

Inflection Type 28

kaapima kaapis
kaapida kaapinud
kaabib kaabi
kaabitud kaabitakse

Etymology

laensõna
  • kaapima
    • skaban 'kaapima, kraapima, pügama'
    • skafa 'kaapima, kraapima'
    • schaben 'kaapima, kraapima, riivima, kaapima, kraapima'

Related words not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...