Kerjusmunka tähistava sanskritikeelse sõna bhikṣu täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest bhikṣ ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et algselt pidid mungad oma toitu kerjama. Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka erakrändur (skr parivrājaka), kuna neil puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki kloostrites. Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase e šramanera periood. Theravaada traditsioonis peab munk järgima 227 pratimokša reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev.
