Õnnistamine on Jumalalt tema kaitse ja kõige hea palumine. Kuna õnnistajaks on Jumal, siis võib iga inimene paluda õnnistust enesele ja teistele. Kiriklikult volitatud õnnistamise eesõigus on vaimulikkonnal. Kiriklikus keelepruugis eristatakse mõnikord õnnistamist ja pühitsemist: pühitsemisest räägitakse eelkõige hoonete ja esemete jumalateenistuslikuks kasutuseks võtmisel, samuti pühitsetakse vaimulikuametisse ja teisi sakramente; muude hoonete, esemete, sündmuste ja inimeste puhul räägitakse õnnistamisest. Sakramentide jagamisega mitteseotud õnnistamistalitused on sakramentaalid. Õnnistamiste mitmekesist korda katoliku kirikus sisaldab juhis „Benedictionale“. Vältimaks esemete õnnistamise maagilist tõlgendamist on selgitatud, et näiteks devotsionaale õnnistatakse vaid neid kasutava inimese jaoks personaalselt.
