Altar ehk altarilaud on kogu kirikuruumi liturgiline kese, millel pühitsetakse armulauda. Tavaliselt asub altar kas kirikuhoone keskel või idaseinas. See on valmistatud enamasti kivist või puidust ning kaetud ühe või mitme tekstiiliga (altarilina, altarikate). Klassikalise altarilaua puhul võib selle osadena eristada jalust ja jalusel asuvat laiemat altariplaati. Katoliku, õigeusu ja vanades idakirikutes asetatakse altarilaua sisse pühakute säilmed. Läänekirikus kasutatakse altarit ja altarilauda samas tähenduses, kuid idakiriku keelekasutus on erinev. Seal tähendab altar pigem kogu altariruumi, altarilauda nimetatakse aga sageli austavalt aujärjeks, viidates selle sümboolsele tähendusele Kristuse troonina.