Ida- ja läänekirik on kehtestanud, et veiniks sobib viinamarjavein, jäljendades Jeesuse viimset õhtusöömaaega koos jüngritega. See omakorda põhines juudi paasasöömaaja tavadel. Armulauavein (ka missavein, kirikuvein) sümboliseerib verd, saades pühitsemise läbi armulaualistele jagatavaks Kristuse ohvrivereks. Kuni 15. sajandi keskpaigani kasutati nii idas kui läänes punast veini. Hiljem on roomakatoliku kirikus saanud tavapäraseks valge vein. Evangeelsed kirikud kasutavad ka alkoholivaba veini või mahla, roomakatoliku kirikus lõpuni kääritamata viinamarjamahla. Katoliku ja idakirikutel on tänapäevani ranged reeglid armulaual kasutatava viinamarjaveini valmistamiseks: viinamarjaistandused ja sordid, valmistamisviis, veini puhtus, magusus ja kangus.
