Kristluse algaegadest alates on armulauaande ehk armulauaelemente nähtud ohvrina (ld oblationes, kr προσφορα), mida usklikud toovad riituse tarbeks. Toodud leiva ja veini pühitsemisega ning armulaualistele jagamisega meenutatakse Jeesuse viimset söömaaega oma jüngritega ööl enne tema ohvrisurma ristil, millest on saanud osaduse ja igavese elu sümbol. Andide toomisel altarilauale tänatakse Jumalat leiva ja veini eest.
