Zhu Xi pärines õpetlase perest, sai hiilgava hariduse ja tegi kõrget karjääri riigiteenistuses. 1196 võeti temalt kriitilise suhtumise pärast valitsuse poliitikasse ära kõik tiitlid ja aunimetused ning ta pagendati pealinnast. Vahetult enne surma Zhu Xi rehabiliteeriti. 1241 tõsteti ta konfutsianismi suurimate autoriteetide hulka, 1313 lisati tema õpetus ametlike riigieksamite programmi.Zhu Xi kirjanduslik pärand on ülimahukas. Ta kirjutas kommentaare kõikide klassikaliste teoste, eriti "Viisraamatu" ja "Neliraamatu", kohta. Tema vestluste üleskirjutuste, loengute ja kirjade põhjal 18. saj koostatud ja välja antud Zhu Xi kogutud teosed hõlmavad 25 köidet. Zhu Xi ühendas klassikalise konfutsianismi kombe- ja moraaliõpetuse filosoofilise taoismi ning hiina loodusfilosoofiaga, võttes keskseks kategooriaks olemuse (hn li) mõiste. Inimese ja ühiskonna kontekstis hõlmab see inimlikkuse, kohasuse, kombed ja teadmise ning on seega alati hea ja vooruslik. Zhu Xi järgi tekivad kõik nähtused olemuse ja qi koosmõjul. Teadmise ja looduse kooskõla avaldub ülima piirina (hn taiji), mis hõlmab kõiki olemusi, kuid on ise kujutu ja piirideta.
