Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra kirjalik tekst, mis tänapäeval tuntud kujul koosneb 32 peatükist, loodi tõenäoliselt juba 2.–1. saj e.m.a. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtras eristatakse erinevaid ajalisi kihistusi. Võimalik, et Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra oli esimene kirjalikul kujul loodud budistlik tekst, mis sellisena põhjustas revolutsiooni teadmise edasiandmise traditsioonis nii budismis kui ka india vaimukultuuris üldse. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtras on lõike, mis ülistavad kirjapandud pühakirja ning selle lugemist, õppimist, ümberkirjutamist ja levitamist kui ülimaid pälvimusi andvaid tegevusi, mis mõõtmatult ületavad tavalisest ohverdamisest ja pühade säilmete kummardamisest saadavaid pälvimusi. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra üks juhtmotiive on kirjapandud pühakirja kultuse vastandamine Buddha säilmete kultusele. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtras esitatakse uus lähenemine seadmuste käsitlusele, mis väidab, et kõiki seadmusi iseloomustab kolm omadust: tühjus (skr śūnyatā), märgitus (skr ānimitta) ja eesmärgitus (skr apraṇihita). Sellega vastandub Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra õpetus teataval määral abhidharmale, mis pidas seadmusi tegelikeks. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra avaldas tõenäoliselt mõju madhjamaka e šuunjavaada koolkonna kujunemisele.