Patriarhi tiitel on enim levinud idakirikus, kus see antakse enamasti vastava kiriku kõrgeimale piiskopile ehk kirikupeale. Õigeusu kirikus kannavad patriarhi tiitlit Konstantinoopoli, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemma, Bulgaaria, Gruusia, Serbia, Vene ja Rumeenia kirikute pead. Vanadest idakirikutest on patriarh kirikupea üks tiitlitest näiteks kopti, Etioopia, Armeenia, Süüria ja Assüüria kirikus. Katoliku kirikus on patriarh mitmete idakatoliku kirikupeade tiitel, näiteks kopti, maroniidi, melkiidi, Armeenia, Kaldea ja Süüria kirikus. Roomakatoliku kirikus on patriarhi tiitel ka Rooma paavstil – ta on Lääne patriarh, kuigi nüüdisajal kasutab paavst seda tiitlit harva. Lisaks tunneb roomakatoliku kirik titulaarpatriarhe – see on aunimetus, millega ei kaasne administratiivset võimu teiste piiskoppide üle. Need on Ida-India, Jeruusalemma, Lissaboni ja Veneetsia patriarh. Lisaks kasutavad patriarhi tiitlit mitmete Roomast sõltumatute katoliku kirikute, mõne mittekanoonilise õigeusu kiriku, mõne episkopaalkiriku ja ka hussiitide kiriku kirikupead.