Konstantinoopoli kirikupead nimetatakse oikumeeniliseks patriarhiks, kuna esialgu allusid talle kõik Kreeka kultuuriruumi ehk oikumeeni kuuluvad kristlased. Alates 381. aastast oli Konstantinoopoli peapiiskop kirikupeade aujärjestuses teisel kohal pärast Rooma piiskoppi, pärast suurt kirikulõhet on ta esimesel aukohal kõigi õigeusu kirikupeade seas. Patriarhi tiitlit kannab ta alates 451. aastast. Tiitel „oikumeeniline patriarh" osutab teatud mõttes ka tema täiendavatele privileegidele võrreldes teiste õigeusu kirikupeadega – tal on näiteks ainsana õigus kokku kutsuda ülemaailmne kirikukogu ning ta on kõrgeim kirikukohtu instants kohalike õigeusu kirikute ja piiskoppide vaheliste tülide lahendamisel. Oikumeenilisele patriarhile allub autonoomse kirikuna ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.
