Uustestamentlikus kasutuses on mõiste „Issanda päev“ üle võetud juudi apokalüptikast, kus Vana Testamendi prohvetikuulutuste „Jahve päeva“, mil Jumal ise sekkub ja temast taganenute ning tema rahva rõhujate üle kohut mõistab, tõlgendati kui eshatoloogilist kohtupäeva. See on käesolevat ajastut lõpetav päev, ühtaegu vihapäev ja lunastuspäev. Uue Testamendi valgel on kohtumõistja sel päeval Kristus ise, mistõttu seda nimetatakse ka Inimese Poja päevaks (Lk 17:22–26) ja Jeesuse Kristuse päevaks (Fl 1:6). Mõnikord viidatakse sellele lühidalt sõnadega „sel päeval“ (Mt 7:22; 1Kr 3:13), Johannese evangeeliumis "viimsel päeval" (Jh 12:48).