Nädala esimene päev kujunes juba algkristuses koguduse kooskäimise, ühise palve ja püha õhtusöömaaja pühitsemise päevaks ning on tänini n-ö kirikus käimise päevaks valdava osa kristlaskonna jaoks. Sümboolselt on pühapäeva tõlgendatud kaheksanda päevana ehk Kristuse ülestõusmisega alanud uue ajastu algusena, mistõttu selle spetsiifiliselt kristlikuks nimeks on ka „Issanda päev“. Ametlikult kuulutas pühapäeva puhkepäevaks ehk juutide sabatit asendavaks kristlikuks hingamispäevaks Rooma keiser Constantinus Suur 321. aastal.
