Hümnid jagunesid mitmesse liiki: paiaan Apolloni auks, ditüramb Dionysose auks, prosoodion (rongkäigulaul), prooimion (riituse eellaul) jt. Hümn arenes välja nõidumissõnadest; järgmine aste oli laul, mis algas nimelise pöördumisega jumalate poole, jätkus jumala kiitmisega ja lõppes palvega. Hümnid olid herkameetris, neid esitasid lauljad kitara (erilise keelpilli) saatel, palveosa laulsid kuulajad nagu refrääni kaasa. Rohkem hümne on säilinud hellenismi- ja Rooma keisririigi ajast. Kristluse levides kandus hümnide laulmise komme üle liturgiasse nüüd juba piiblitekstide v nende parafraseeringute esitamiseks.