ru

каноническое право

1

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 09.01.2026

Tähendused

ristiusu kiriku õigusnormide kogum

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

Eesti-vene-eesti õigusterminoloogiabaas

ID 490172 Viimati muudetud 09.11.2020
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu

Kristluse sõnastik

ID 740987 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuõigus
  • kanoonilise õiguse, laiemas tähenduses ka kirikuõiguse teaduslik uurimine ja esitamine
Hea teada
  • Kitsamas tähenduses nimetatakse kanonistikaks vaid vanade kirikute kanoonilise õigusega tegelevat teadusharu, kuid laiemalt võib seda käsitada ka kogu kirikuõigust uuriva distsipliinina. Selle uurimisobjektid on kiriku õiguslikud eeskirjad, korraldused ja õigussuhted. Õiguslikult siduvaid eeskirju anti kirikule juba apostlite ajal (nt Ap 15:23–29), kanonistika kui teadus koos oma erinevate koolkondadega kujunes välja hiliskeskajal (alates Gratianuse dekreedist u aastal 1140). Keskaegne kanonistika oli juriidiline, nüüdisaegne kanonistika on aga eelkõige teoloogiline distsipliin. See kasutab oma töös juriidilist meetodit, kuid näeb õiguse alusena kirikule antud Jumala ilmutust. Moodne kanonistika on ka tihedalt seotud eklesioloogia ja kirikulooga, peegeldades kiriku õiguslikku seisukorda muutuvas maailmas.
kanonistika
Näited
  • Kanonistika tegeleb üldkiriku õigusega, erinevate riituskirikute õigusega, samuti teatud piirkonna või isikute ühendust käsitlevate partikulaarõiguslike normidega.
Hea teada
  • Etümoloogia: ld canonis 'kaanoni-, kaanonisse puutuv'
Kanonistik

Kristluse sõnastik

ID 740990 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuõigus
  • kiriku sees tekkinud ja kiriklikul alusel põhinevad õigusnormid kiriku siseelu korraldamiseks, eelkõige katoliku, õigeusu ja vanades idakirikutes
Hea teada
  • Kanoonilise õiguse mõistet kasutatakse tavaliselt vanade kirikute (katoliku, õigeusu, vanad idakirikud) kontekstis, kus on olemas nüüdisaegsetest riiklikest õigussüsteemidest vanem, varakristlikusse ajastusse ulatuv iseseisva õigusloome traditsioon. Roomakatoliku kirikult päritud õigustraditsioonile viidates kasutab kanoonilise õiguse mõistet ka anglikaani kirik. Kuigi kohati käsitatakse kanoonilist ja kirikuõigust ka sünonüümidena, on esimene teisest kitsam ega sisalda otseselt ilmalikust õigusest üle võetud õigusnorme, vahel isegi välistades taolise võimaluse. Roomakatoliku kiriku kanooniline õigus on preskriptiivne ehk ettekirjutav, ülemaailmse kehtivusega, selgelt ja rangelt kodifitseeritud ning selle käigus tervikuna kaasajastatud. Õigeusu kiriku kanooniline õigus seevastu on pigem korrektiivne ehk konkreetsete probleemide lahendamisele suunatud, hilisemate kaanonite osas kohaliku kehtivusega (kuna eksisteerivad iseseisvad kohalikud kirikud), süsteemselt kodifitseerimata ja vanemas osas kaasajastamata, seega ka enam avatud eri tõlgendustele. Kanooniline õigus on oma olemuselt religioosne õigus, täpsemalt öeldes religioosse õiguse üks kristlikke avaldumisviise.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad puuduvad

Võimalikud vasted

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.