Sellepärast on mesi tähtsaks energia taastamise vahendiks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, sportlastele, kosmonautidele ja rasket füüsilist tööd tegevatele inimestele. Mee päritolu saab määrata selles sisalduvate õietolmuterade järgi. Monofloorne e üheõiemesi (ühe taime mesi) sisaldab üle 50% ühe taimeliigi õietolmuteri. Polüfloorne e mitme õie mees jääb ühe taimeliigi õietolmuterade arv alla 50%. Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest, kusjuures meele värvuse andjateks on nektaris sisalduvad pigmendid (karotiin - punane; ksantofüll - kollane ja klorofüll – roheline). Kevadel ja vihmasel suvel kogutud mesi on heledam, kuival ajal ja sügisepoole aga tumedam. Tumedama värvusega on ka lehemesi. Mee viskoossus sõltub korjetaimedest, temperatuurist ja kristalliseerumise astmest. 1 kuupsentimeeter mett kaalub keskmiselt 1,43 g. Mee happesus (pH) kõigub 3,5 ja 4,5 vahel. Küpse mee veesisaldus on 18–21%. Kui mee veesisaldus on üle 21% võib see säilitamisel käärima minna. Mesi sisaldab 60–80% lihtsuhkruid (glükoosi ja fruktoosi).
