See on taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse päritoluga lehemesi on rohekaspruun või tumepruun ja mõrkja maitsega. Sobib inimtoiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks. Lõuna-Euroopas hinnatakse lehemett inimtoiduna mõnikord isegi kõrgemalt kui õiemett, tema suurema mineraalainete sisalduse tõttu. Mesilased võivad koguda lehemett mitmesugustelt lehtpuudelt ja okaspuudelt. Okaspuudelt kogutud lehemesi on mõrkja kuuse- või männivaigu maitsega. Seevastu tammedelt kogutud lehemesi sisaldab rohkesti parkaineid ja on tumeda värvusega. Taimse päritoluga lehemett nimetatakse mesikasteks ja see tekib taimede lehtedele või vartele väga suurte välisõhu temperatuuri kõikumiste korral. Mesikaste võib tekkida ka kõrreliste kõrtele või sõlmekohtadesse, kui need on saanud vigastada nt rahe tõttu.
