üksikisiku, üksuse ja organisatsiooni kui terviku hoiak ja otsus võidelda või panustada muul moel sõjalisse riigikaitsesse
the disposition and decision to fight, to act, or to persevere when needed
Good to know
Võitlustahe võib hõlmata tegevusi alates vägivallatust vastupanust kuni iseseisva relvastatud vastupanuni.
Eestis mõtestatakse "võitlustahet" eelkõige riigikaitselisest tegevusest.
Kaitsetahe realiseerub võitlustahtena hetkest, mil isiklik tegevus ja panus muutuvad osaks riigikaitselisest tegevusest (sõja- ja rahuajal).
Võitlustahe on individuaalne ja kollektiivne otsus võidelda eesmärgi saavutamise nimel vaatamata kaasnevale surmaohule.
Terminist "will to defend" on räägitud eeskätt Põhja- ja Baltimaades, terminist "will to fight" angloameerika kontekstis.
Võitlustahte eeldusteks on: füüsiline ja vaimne suutlikkus, oskused, adekvaatne relvastus ja varustus, varasem õnnestumise kogemus samalaadsest olukorrast ning usk oma ülemasse, oma üksuse liikmetesse ning eesmärgi õigsusesse.
Good to know
Soldiers, and collective units, have the disposition to fight or not to fight. Influenced by this disposition, they make decisions in the moment to fight or not fight. This is a simple proposition hiding extraordinary complexity.
/--/ (2) The purpose of military operations is to achieve specific objectives that support achievement of the overall strategic objectives identified to resolve the conflict. This frequently involves the destruction of the enemies’ capabilities and their will to fight.
Online Language Learning Tool SkELL allows users to search for phrases in sentences, collocates and similar words. These examples have been automatically selected and may contain errors.
